Ávžžuha suohkaniid ohcat sámegielaid hálddašanguvlui

Sámegielaid hálddašanguovlu juhkkojuvvo dás rájes golmma iešguđet suohkankategoriijii iešguđetlágan geatnegasvuođaiguin ja vuoigatvuođaiguin. – Mun dieđán ahte máŋggat suohkanat leat vuordán dán láhkarievdadeami ovdal go ohcet beassat hálddašanguvlui. Sávan ahte eanet suohkanat čuovvolit. Dál fertejit suohkanat bidjat johtui ohcanproseassa, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Sámegielaid hálddašanguovllus addet sámelága giellanjuolggadusat vuoigatvuođa geavahit ja oažžut bálvalusaid sámegillii go váldá oktavuođa almmolaš ásahusain. Stuoradiggi mearridii miessemánu 30. beaivvi 2023 rievdadusaid sámelágas, mat dahket ahte sámelága giellanjuolggadusat leat heivehuvvon hálddašanguovllu iešguđet suohkaniid dárbbuide ja gielladillái.

– Lea illudahtti ahte láhkarievdadus dál lea dahkkon. Dál fertejit suohkanat bidjat johtui ohcanproseassa, dadjá Mikkelsen.

Láhkarievdadus dahká ahte sámegielaid hálddašanguovlu lea dás rájes juhkkojuvvon golmma iešguđet suohkankategoriijii; giellaovdánahttinsuohkanat, giellaealáskahttinsuohkanat ja giellamovttiidahttinsuohkanat.

Giellaovdánahttinsuohkaniin ja giellaealáskahttinsuohkaniin galgá alimus vuoigatvuođadássi, ja vástida suohkaniidda mat leat oassin dálá hálddašanguovllus. Giellamovttiidahttinsuohkanat lea suohkaniidda gosa sámi álbmot eanaš lea fárren, ja geain ii leat seamma čatnašupmi sámi gillii.

– Vuoigatvuođaid ja iešguđet suohkankategoriijaide sirremiin mii sávvat ahte eanet suohkanat šaddet oassin giellahálddašanguovllus. Juohke ođđa suohkan sámegielaid hálddašanguovllus boahtá leat mielde suodjaleame ja ovddideame sámi gielaid. Mii sávvat maid ahte dát mielddisbuktá ahte mii oažžut mielde suohkaniid nuortalaš, bihtánsámi- ja ubmisámi giellaguovllus maid, dadjá Mikkelsen.

Go suohkanat ohcet beassat sámegielaid hálddašanguvlui, de fertejit dieđihit makkár kategoriijas háliidit leat mielde, ja nu sáhttá suohkan maid olu ieš mearridit makkár giellavuoigatvuođadássi sis galgá leat. Lea maid vejolaš rievdadit kategoriija, jus gielladilli suohkanis rievdá, ja nu lea maid vejolaš dađistaga addit álbmogii eanet vuoigatvuođaid ja fálaldagaid.

Loga eanet sámegielaid hálddašanguovllu birra

Jearahallama addá ja gažaldagaid vástida sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR), tel. +47 917 42 161, mikkel.eskil.mikkelsen@samediggi.no

Fáktá:

Giellaovdánahttinsuohkanat

 

Dán kategoriijas leat suohkaniin eanemus gáibádusat. Suohkaniin bohtet leat seamma gáibádusat go dál. Dasa lassin ožžot sii gáibádusa ahte sii galget sámegiela atnit maiddái siskkáldas áššemeannudeamis. Guovdageaidnu, Kárášjohka, Unjárga ja Deatnu leat evttohuvvon dán kategoriijai.

Álbmogis lea:

  • Riekti seamma áiggi oažžut njálmmálaš vástádusa sámegillii
  • Riekti oažžut čálalaš vástádusa sámegillii
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii duopmostuoluin ja viessoláigonággolávdegottis
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii politiijaide ja áššáskuhttieiseválddiide
  • Riekti beassat geavahit sámegiela kriminálafuolahusas
  • Riekti oažžut bálvalusaid sámegillii almmolaš dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusain ja mánáidsuodjalusásahusain
  • Riekti oažžut sámegielat bálvalusat Norgga girku searvegottiin

Muđui:

  • Giellaovdánahttinsuohkaniin galgá sámegiella leat dássálaga dárogielain suohkana siskkáldas hálddahusas ja suohkanstivrras. (dát lea ođas –ovdal besse dán válljet)
  • Suohkan galgá digaštallat sámegiela hástalusaid suohkana plánastrategiijas. Suohkan galgá bidjat bajitdási mihtuid nannen dihte sámegiela suohkanis.

Giellaealáskahttinsuohkanat

 

Dát suohkanat eai dárbbaš seamma áiggi vástidit sámegillii njálmmálaččat jus ii leat vejolaš. Sii eai ge dárbbaš geavahit sámegiela siskkáldasat. Porsáŋgu Gáivuotna, Loabát, Dielddanuorri, Hápmi, Aarborten, Raavrevijhke, Rossen ja Snåasa leat evttohuvvon dán kategoriijai

Álbmogis lea:

  • Riekti oažžut njálmmálaš vástádusa sámegillii  (muhto ii seamma áiggi jus ii leat vejolaš)
  • Riekti oažžut čálalaš vástádusa sámegillii
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii duopmostuoluin ja viessoláigonággolávdegottis
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii politiijaide ja áššáskuhttieiseválddiide
  • Riekti beassat geavahit sámegiela kriminálafuolahusas
  • Riekti oažžut bálvalusaid sámegillii almmolaš dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusain ja mánáidsuodjalusásahusain
  • Riekti oažžut sámegielat bálvalusaid Norgga girku searvegottiin

Muđui:

  • Suohkan oažžu válljet háliidit go ahte sis galgá leat sámegiella dássálaga dárogielain suohkana siskkáldas hálddahusas ja suohkanstivrras
  • Suohkan galgá digaštallat sámegiela hástalusaid suohkana plánastrategiijas. Suohkan galgá bidjat bajitdási mihtuid nannen dihte sámegiela suohkanis.

Språkstimuleringskommuner

Språkstimuleringskommuner skal sørge for et samisk språk- og kulturtilbud til barn, unge og eldre.

Befolkningen har:

  • Rett til å bruke samisk (både skriftlig og muntlig) i domstolene og husleietvistutvalget
  • Rett til å bruk samisk muntlig overfor politi og påtalemyndighet
  • Rett til å bruke samisk muntlig i kriminalomsorgen

Annet:

  • Kommunen skal drøfte utfordringene for samiske språk i kommunens planstrategi. Kommunen skal sette overordnede mål for å styre samisk språk i kommunen.
Almmuhuvvon 02.06.2023 10.55
Maŋemusat rievdaduvvon 02.06.2023 10.55