Ášši «Sámedikki demokratiijalávdegoddi – mandáhta ja čoahkkádus» meannuduvvo dievasčoahkkimis njukčamánus. Lávdegoddái evttohuvvojit vihtta lahtu. Mandáhta lea ná:

«Lávdegoddi galgá čađahit obbalaš ja sorjjasmeahttun guorahallama fápmostruktuvrrain, struktuvrralaš ja eará dilálašvuođat mat váikkuhit Sámedikki ja sámi servvodagaid beaktilis oassálastima demokráhtalaš proseassaide.»

Sámediggeráđđi dat ovddida ášši dievasčoahkkimii.

Silje Karine Muotka Árvu/Sámediggi

– Mii háliidit ásahit lávdegotti dáhkidan dihte eambbo demokratiija Sámis, eambbo demokráhtalaš ságastallama almmolašvuođas, buoret rámmaid demokráhtalaš bargguide ja mii háliidit guorahallat fámu sámi perspektiivvas vuođđun demokratiija ja demokráhtalaš mekanismmaid nannemii. Danne evttohit lávdegotti mas lea namma Njuovččageahči – sámi fápmoguorahallan, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

– Konsultašuvdnaortnet lea oaivvilduvvon sihkkarastit sohppojuvvon čovdosiid, muhto dat ii álo doaimma ulbmila ektui. Mis lea dárbu nannet ja ovdánahttit konsultašuvdnaortnegii nannoseabbo ja vuoiggaleabbo demokráhtalaš eavttuid Norgga eamiálbmogii.

Evttohuvvon lahtut lávdegoddái

Demokratiijalávdegoddái nammaduvvojit lahtut geain leat máŋggabealat gelbbolašvuohta ja vásáhusat, ja ollislaččat sis galgá viiddis máhttu sámi servvodatdiliid, nationála ja riikkaidgaskasaš demokratiija- ja fápmoáššiid birra. Lávdegottis galget leat vihtta lahtu ja čuovvovaččat evttohuvvojit: 

• Lávdegotti jođiheaddji: Jurista Finn Arne Bieski Selfors, ovddeš sundi
• Organisašuvdnahoavda Helga Pedersen, Finnmárkku boanddaidsearvi
• Vuosttašamanueansa Torvald Falch, UiT Norgga árktalaš universitehta
• Seniorráđđeaddi Martin Rimpi, Árran julevsáme guovdásj
• Professor Kristin Strømsnes, Bergen universitehta

Ulbmil ja mandáhtta

Lávdegotti bargu galgá leat mielde nannemin ipmárdusa:

• Struktuvrralaš oktavuođain, historjjálaš ja lágalaš rámmain
• Sámi boargáriid, siviilaservodagaid ja ásahusaid duohta váikkuhanvejolašvuođain
• Sámedikki ja sámi eamiálbmoga ovddastusa ja oassálastima eavttuin ja rámmain Norggas

Guorahallan galgá láhčit dili konstitutionála gulahallamii Norgga stáda ja eamiálbmogiid oktavuođa birra, ja nannet máhtu struktuvrralaš, rievttalaš, ekonomalaš ja ásahuslaš rámmaid birra mat hábmejit politihkalaš barggu, demokráhtalaš oassálastima ja duohta váikkuhanfámu sámi servodagain - arenaid rastá.

Raporteren ja ovdáneapmi (2025-2029) 

Lávdegoddi buktá njeallje oasseraportta ja ráhkkanusa mas lea čoahkkáigeassoanalysa. Vuosttaš oasseraporta leverejuvvo njukčamánu 1. b. 2027 rádjai ja lea maiddái cealkámuš Sámedikki fágalávdegoddái Sámedikki válgaortnega ođasmahttima várás. Ollislaš bargu galgá leat gárvvis guovvamánu 2029 loahpa rádjai.

– Min mihttu lea nannet sámi demokratiija boahttevaš buolvvaide. Dáinna lávdegottiin mii háliidit hukset nanu máhttovuođu maid sihke Sámediggi ja nationála eiseválddit sáhttet geavahit ovddidan dihte eanet vuoiggalaš ja vuorddehahtti rámmaid sámi politihkalaš oassálastimii. Mun vuorddán ahte lávdegoddi láhčá diliid rabas ja fátmmasteaddji proseassaide, ja ahte bargu dagaha eambbo ipmárdusa dasa movt sámi perspektiivvaid ja vuoigatvuođaid sáhttá fuolahit ođđaáigásaš demokratiijas, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

Áššeovddidus ja lávdegotte- ja čoahkkádusevttohus gávdno dás: Utvalg for utredning av det samiske demokratiet: Sametingets demokratiutvalg - mandat og sammensetning (ii leat vel jorgaluvvon sámegillii)

Ášši meannuduvvo Sámedikki ealáhus- ja kulturlávdegottis 9. vahkus ja loahpalaččat Sámedikki dievasčoahkkimis bearjadaga njukčamánu 13. beaivvi.