Öörneme

Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea parlamentarihkeles laavenjostoeårgaane gaskem  Soemen Saemiedigkie (tseegkeme 1973/1996), Nöörjen Saemiedigkie (tseegkeme 1989) jïh Sveerjen Saemiedigkie (tseegkeme 1993). SPR tseegkesovvi njoktjen 2.b. 2000 Nöörjen Saemiedigkeste jïh Soemen Saemiedigkeste. Sveerjen Saemiedigkie meatan sjïdti laavenjostosne voerhtjen 25.b. 2002. Saemien årganisasjovnh Russlaanten bielese mah tjirkijh utnieh Saemieraeresne leah ihkuve lïhtsegh SPR-laavenjostosne 2003 raejeste (Barkoeöörnege, § 12). Daate sæjhta jiehtedh dah leah meatan stoerretjåanghkojne soptsestimmie- jïh raeriestimmiereaktine. Åvtelen 2003 dah lin vïhtesjæjjah stoerretjåanghkojne. Dah jïjtjh dam tjirkijem nammoehtieh mij edtja tjirkijinie årrodh årganisasjovnesne SPR:n stoerretjåanghkosne jïh jeatjah SPR-tjåanghkojne.

Parlamentarihkeles laavenjostoe Saemien parlamentarihkeles raerien tjirrh aktem latjkoem våaroeminie åtna laavenjostoen bïjre saemiedigkiej gaskem Saemien  parlamentarihkeles raerien tjirrh, nænnoestamme goevten 25.b. 2002, jïh Saemien parlamentarihkeles raerien barkoeöörnege, nænnoestamme 6.5.03, jarkelamme 6.3.2007. Latjkoen ulmie lea ihkuve laavenjostose saemiedigkiej gaskem sjïehteladtedh aamhtesinie mah leah saemiej bïjre jieniebinie staatine jallh saemiej bïjre goh akte åålmege. Ulmie lea aaj sjïehteladtedh guktie saemieh edtjieh maehtedh vaarjelidh jïh evtiedidh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh sijjen siebriedahkejieledem fïerhten nasjonaalestaaten sisnjelen, jïh saemieh goh akte åålmege jieniebinie staatine edtjieh maehtedh sijjen gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem vaarjelidh jïh evtiedidh bielelen heaptoe staateraastijste (latjkoen art.1.).

Saemien parlamentarihkeles raeresne 21 parlamentarihkerh, veeljesovveme saemiedigkijste Soemesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjtsh almetjeveeljeme tjirkiji gaskem. Fïerhte saemiedigkie 5 tjirkijh raaran veeljie akten boelhkese mij ryöhkoe 4 jaepieh. Veeljeme dorjesåvva voestes stoerretjåanghkosne saemiedigkieveeljemen mænngan. Lissine aaj saemiedigkiej åejvieh saemiedigkiej reerije årgaanijste raerien stoerretjåanghkosne. Seamma lea faamosne akten lïhtsegasse fïerhtede saemiedigkien ståvrojste/raerijste maam ståvroe/raerie jïjtje nammohte. Saemieh Russlaanten bieleste leah meatan stoerretjåanghkojne 2 tjirkijigujmie, mejtie saemien årganisasjovnh mah leah lïhtsegh Saemieraeresne veeljieh, daelie Guoládaga Sámiid Searvi (GSS) jïh Murmánska guovllu Sámisearvi (OOSMO).

Stoerretjåanghkoe lea raerien bijjemes faamoeårgaane. Dïhte reerije ståvroe SPR:sne lea ektieståvroe jïh desnie 6 tjirkijh, jïh dej gaskem saemiedigkiej reerije årgaani åvtehkigujmie. Doh golme jeatjah tjirkijh veeljesuvvieh SPR:ste, aktine tjirkijinie fïerhtede saemiedigkeste. 

SPR jïjtje sov presideentem jïh göökte mubpiepresideenth veeljie. Doh golme saemiedigkieh molsestellieh åvtehkinie årrodh fïereguhten aejkien. Nöörjen Saemiedigkie SPR:n åvtehkem åtna tsïengelen 2021 raejeste jïh unnemes 16 askh.

Saemien parlamentarihkeles raerie ij jijtse budsjedtem utnieh, men lea saemiedigkien sïejhme budsjedtemieriej nualan bïejesovveme. Gosse Saemien parlamentarihkeles raerie tseegkesovvi råårestallin Saemien parlamentarihkeles raerie ij edtjh jïjtse tjaelemegoevtesem utnedh jïjtsh barkoevierhtiejgujmie.
Tjaelemegoevtesefunksjovne edtja dam saemiedigkiem fulkedh mij presideentem åtna (barkoeöörnege, § 6).

Saemien parlamentarihkeles raerien barkoesuerkieh          

Saemien parlamentarihkeles raerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mïelen mietie leah saemiej bïjre jallh maehtieh saemiej bïjre årrodh goh akte åålmege (latjkoen artihkele 4). Raerie edtja viehkiehtidh ektiedidh dam politihkeles gïetedimmiem aamhtesijstie mah leah saemiej bïjre jallh maehtieh saemiej bïjre årrodh jieniebinie staatine jallh saemieh goh akte åålmege. Raerie edtja aaj viehkiehtidh jeatjah praktihkeles laavenjostoevuekieh saemiedigkiej gaskem evtiedidh. Raerie edtja saemiej åvteste årrodh Soemesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne noerhtelaanti jïh jeatjah gaskenasjonaale ektiedimmine, jïh lissine gaajhkine tsiehkine gusnie gaavna daerpies dagkeres ektie representasjovnine (latjkoen artihkele 3). 

Fïerhtene stoerretjåanghkosne SPR jïjtse dahkoesoejkesjem nænnoste ulmiejgujmie jïh råajvarimmiejgujmie mah otnjegem biejieh Saemien parlamentarihkeles raerien barkose. Dahkoesoejkesje mij lea faamosne daelie nænnoestamme sjïdti suehpeden 20. b. 2022. Åejvieulmie dahkoesoejkesjisnie lea saemiedigkiej laavenjostoem nænnoestidh SPR:n tjirrh jïh SPR:n mierietsiehkide nænnoestidh. Daate sæjhta jiehtedh Saemien parlamentarihkeles raerien ekonomijem jïh tjaelemegoevtesefunksjovnem/reeremem nænnoestidh.

Daan boelhken SPR joekoen daejtie aamhtesesuerkide dahkoesoejkesjisnie prioritereede:

• Barkoe Noerhtelaanti saemiekonvensjovnine
• gïeleaamhtesh
• iktedimmie saemiedigkieveeljemijstie Soemesne, Nöörjesne jih Sveerjesne
• tjïelke raasteheaptoeh saemien dajvine identifiseeredh dejnie ulmine rasteheaptoeh båarhte vaeltedh jïh nåhkehtidh mah laavenjostoem saemien dajvine heerredieh
• raastendåaresth laavenjostoe ektie strategijen bïjre juvrepolitihkesne
• galhkuvetjaatsegem WCIP:ste bæjjese fulkedh

Ståvroe edtja fïerhtene stoerretjåanghkosne statusereektehtsem buektedh jïh reektedh dan guhkiebasse barkoen bïjre dahkoesoejkesjen råajvarimmijste. Ij naan reerije jarkelimmieh sjïehteladth SPR:n sisnjelen daan dahkoesoejkesjen gaavhtan. Gaajhkh råajvarimmieh mejtie ållermaahta dahkoesoejkesjisnie maaksasuvvieh saemiedigkiej sïejhme reerije vierhtiej jïh budsjedtemieriej sisnjeli.

SPR:en dahkoesoejkesje (PDF, 67 kB)

SPR:n tjaånghkoegærja 01-22 - Saemien parlamentarihkeles raerien stoerretjåanghkoe suehpeden 20. b. 2022 Inarisne (PDF, 170 kB)

Gamte gaskenasjonaale barkoe

Saemien parlamentarihkeles raerie lea tseegkemen mænngan eadtjohke orreme gaskenasjonaale barkosne, jïh gaskem jeatjah jïjtse strategijem nænnoestamme sov råållan jïh meatanårromen bïjre (nænnoestamme SPR 07/03). Aaj sjæjsjalamme saemiedigkiej barkoe gaskenasjonaale aamhtesigujmie edtja saemiedigkiej representasjovnen tjirrh juhtedh Saemien parlamentarihkeles raeresne. SPR:n guhkiebasse ulmie lea åadtjodh frijjelaakan jïh jïjtjeraarehke meatan årrodh tjåanghkojne jïh prosessine mah leah aalkoeåålmegi bïjre.

Saemien parlamentarihkeles raerie lea 2001 raejeste meatan orreme Arktiske parlamentarihkerelaavenjostosne goh ihkuve lïhtsege Arktiske ihkuve parlamentarihkeremoenhtsisnie, mij lea Arktiske raerien parlamentarihkeles vuestiebielie. Moenehtse gaavnede njeeljh jaepien, jïh desnie 1-2 lïhtsegh fïerhtede lihtsegeparlamentijste. Fïerhten mubpien jaepien arktiske parlamentarihkerekonferanse öörnesåvva gusnie SPR lea meatan jïjtjse delegasjovnine. 11. parlamentarihkerekonferanse öörnesovvi skïereden 2014 jïh dellie galhkuvetjaatsegem nænnoesti. Arktiske parlamentarihkerelaavenjostosne tjirkijh dejstie vïjhte noerhtelaanti parlamentijste jïh parlamentijste Canadasne, Russlaantesne jïh USA:sne jïh Europaparlameenteste.

SPR akkrediteradimmiem vïhtesjæjjine åadtjoeji 2011 WIPO:n gaskestaateles moenehtsisnie immaterijellereaktan, gentihkeles vierhtiej, aerpievuekien daajroen jïh folkoren bïjre (IGC-GRTKF).m immaterialrett, genetiske ressurser, tradisjonell kunnskap og folklore (IGC-GRTKF).

Saemiedigkieh vïhtesjæjjastatusem utnieh Noerhtelaanti raeresne jïh maehtieh lahtesh buektedh generaledigkiedimmesne dennie sïejhme sesjovnesne mij öörnesåvva tjaktjege fïerhten jaepien. SPR-presideente aaj bööresåvva meatan årrodh Noerhtelaanti raerien teemasesjovnine. Saemien parlamentarihkeles raerie lea syökeme ellies lïhtseginie sjïdtedh Noerhtelaanti raeresne 2014. Noerhtelaanti raerie lea dïhte byögkeles noerhtelaanti laavenjostoen parlamentarihkeles årgaane, tseegkeme 1952. Raerien leah 87 veeljeme lïhtsegh Danmarhkeste, Soemeste, Islaanteste, Nöörjeste  jïh Sveerjeste, jïh Færsåålijste, Kruanalaanteste jïh Ålaanteste. Sesjovnh leah forume gusnie doh noerhtelaanti parlamentarihkerh noerhtelaanti gyhtjelassh digkiedieh  noerhtelaanti laanti staateministerigujmie jïh faageministerigujmie.  

Saemieparlamentarihkerekonferanse

Fïerhten gåalmeden jaepien saemieparlamentarihkerekonferanse öörnesåvva, gusnie politihkerh saemiedigkijste jïh tjirkijh saemien organisasjovnijste Russlaantesne leah meatan.

Daesnie saemieparlamentarihkerekonferansh öörnesovveme: Jåhkåmåhkke/Jokkmokk (2005), Ruávinjargâ/Rovaniemi (2008), Kirkonjárga/Kirkenes (2011) jïh Umeå/Ubmeje (2014). Vïjhtede konferanse lij Tråantesne goevten 7.b. 2017. Coronopandemijen gaavhtan govhtede parlamentarijekånferensem 2020 idtji maehtieh dam utnedh jïh dam Aanarisnie suehpeden 19. b. 2022 öörrnesovvin. Tjïtjede konferanse lij Árviesjávrriesnie suehpeden 30.-31. b. 2023.

Samiske parlamentarikere på den 7. parlamentarikerkonferansen i Árviesjávrrie/Arvidsjaur Kent Norberg