Gåessie saemiedigkieveeljeme 2021?
Saemiedigkieveeljeme lea seamma biejjien gosse stoerredigkieveeljeme. 2021 veeljemebiejjie lea måantan, skïereden 13.b.
Tjïelteståvroe dov tjïeltesne muana tjïelte aaj edtja veeljemem hööltedh aejlegen, skïereden 12. b.
Guktie maahtah jïenestidh – åvtelhbodti jïenestimmie jallh veeljemedigkie?
Guktie datne maahtah jïenestidh lea jearohke man gellie almetjh mah leah jïjtjemse registreereme veeljemelåhkosne dov tjïeltesne.
Jis tjïeltesne årroeh mesnie vaenebh goh 30 almetjh leah jïjtjemse registreereme Saemiedigkien veeljemelåhkosne, maahtah ajve åvtelhbodti jïenestidh. Veeljemekåarhte sæjhta dutnjien soptsestidh mejtie tjoerh åvtelhbodti jïenestidh jïh gåabph edtjh jïenestimmiem seedtedh.
Jis jienebh goh 30 almetjh leah jïjtjemse registreereme tjïeltesne, lea veeljemedigkie, daate sæjhta jiehtedh datne maahta jïenestimmielokaalesne mïnnedh veeljemebiejjien jïh jïenestidh. Veeljemekåarhtesne bïevnesh gaavnh maam veeljemelokaalide datne edtjh nuhtjedh veeljemebiejjien.
Maahtah jïenestidh?
Saemiedigkieveeljemasse leah tjoereme 18 jaepieh illedh åvtelen veeljemejaepie lea nåhkeme.
Saemiedigkieveeljemisnie tjoerh aaj Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjåadtjodh. Gosse jïjtjemdh registreerh, tjoerh bæjhkoehtidh datne jïjtjemdh saemine åtnah jïh datne saemien hïejmegïeline åtnah jallh eejhtegh, aahkah gon aajjah jallh maadteraahkah gon maadteraajjah saemiengïeline hïejmegïeline åtneme jallh leah maana aktede almetjistie guhte tjåådtje jallh lea tjåådtjeme veeljemelåhkosne.
Jis jïjtjemdh registreereme Saemiedigkien veeljemelåhkose gaskejïjjen, ruffien 30.b. åvtelen veeljemejaepien, dellie dov lea jïenestimmiereakta veeljemisnie 2021.
Jis datne leah saemie Sveerjeste, Soemeste jallh Russlaanteste, dellie leah tjoereme almetjeregisterisnie Nöörjesne årrodh doh golme minngemes jaepieh åvtelen maahtah jïjtjemdh registreeredh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Guktie maahtah jïjtjemdh Saemiedigkien veeljemelåhkose registreeredh?
Daesnie elektrovneles registreeremegoerem gaavnh: Sïjsetjaeleme veeljemelåhkoen sïjse
Tjoerh ID-porten nuhtjedh sïjseloggemisnie. Dåeredh bihkedasside dievhtiemasse.
Datne aaj registreeremegoerem paehpierisnie gaavnh. Goerem daesnie gaavnh: Sïjsetjaeleme veeljemelåhkoen sïjse. Dam deavhtah jïh seedth diekie, Saemiedigkie, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Karasjok.
. Jis dam påastesne seedth dellie dïhte tjuara Saemiedigkien luvnie årrodh gaskejïjjen, ruffien 30.b. åvtelen 2021 (gïetensïjsemierie) ihke datne edtjh maehtedh jïenestidh veeljemisnie 2021. Ij leah amma nuekie påastesteempelem utnedh registreeremegoeresne 30.06.21.
Aarehjïenestimmie
Jis ih maehtieh jïenestidh don boelhken gosse åvtelhbodti jïenestimmie jallh veeljemebiejjien, dellie maahtah dov tjïeltine gaskesadtedh jïh jïenestidh snjaltjen 1.b. raejeste veeljemejaepien jïh goske åvtelhbodti jïenestimmie aalka mïetsken 10.b.
Åvtelhbodti jïenestimmie
Jis datne joekehts fåantoej gaavhtan ih maehtieh jallh sïjhth jïenestidh veeljemebiejjien, maahtah åvtelhbodti jïenestidh.
Dah mah tjïeltide govlehtuvvieh jïh eah veeljemedigkiem utnieh (dsj. maahta veeljemebiejjien jïenestidh), ajve nuepiem utnieh åvtelhbodti jïenestidh.
Dah mah Nöörjesne årroeh (ij Svalbard jïh Jan Mayen):
Dah mah ålkoelaantesne årroeh
- snjaltjen 1.b. raejeste mubpien minngemes bearjadahken raajan veeljemebiejjien åvtelen
Dah mah Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie årroeh:
- snaltjen 1.b. raejeste minngemes bearjadahken raajan veeljemebiejjien åvtelen
- dejtie mah Svalbardesne årroeh, sysselmïestere maahta moenedh åvtelhbodti jïenestimmie orreje aarebi. Gaskesadth sysselmïesterinie jis jueriedisnie jïenestimmie boelhken bïjre.
Om du er bosatt på Svalbard kan du forhåndsstemme hos sysselmesteren eller den sysselmesteren har oppnevnt som stemmemottaker.
Jis Svalbardesne årroeh maahtah åvtelhbodti jïenestidh sysselmïesteren luvnie jallh dan luvnie maam sysselmïestere lea nammoehtamme goh jïenestimmiedåastoje.
Jis ålkoelaantesne håallesth jallh ålkoelaantesne årroeh maahtah nöörjen ålkoerïjhkestasjovnesne jïenestidh.
Jis ih nuepiem utnieh dejnie nammoehtamme jïenestimmiesijjine mïnnedh, maahtah jïenestidh prievesne påasten tjïrrh. Jis edtjh prievesne jïenestidh, gaskesadth Saemiedigkine juktie åadtjodh daejredh guktie dam darjoeh.
Gusnie maahtah jïenestidh?
Maahtah åvtelhbodti jïenestidh jïjtjedh tjïeltesne jïh datne maahtah aaj jïenestidh saaht mennie tjïeltesne laantesne, men tjoerh åvtelhbodti jïenestidh dan aareh guktie dïhte veeljemeståvrose dov tjïeltesne båata dæjstan åvtelen veeljemebiejjien mænngan ts. 17.00.
Dov tjïelte sæjhta bievnedh gusnie maahtah åvtelhbodti jïenestidh. Gaskesadth dov tjïeltine jis leah jueriedisnie gusnie åvtelhbodti jïenestimmie sjugniehtåvva.
Veeljemekåarhte
Datne guhte veeljemelåhkosne tjåadtjoeh edtjh veeljemekåarhtem dåastodh. Daam veeljemekåarhtem meatan vaaltah gosse edtjh jïenestidh. Dellie barkoe aelhkebe sjædta dejtie mah dov jïenestimmiem dåastoeh jïh gaajhke verkebe jåhta.
Maahtah jïenestidh jalhts veeljemekåarhtem åajaldamme jallh dasseme. Tjïelte nuepiem åtna orre veeljemekåarhtem dutnjien olkese tjaeledh jallh dam manuellelaakan dievhtedh.
Tjoerh aaj luhpies legitimasjovnem meatan utnedh gosse edtjh jïenestidh.
Dov veeljemekåarhtesne bïevnesh tjaalasovveme mejtie daarpesjh juktie jïenestidh.
Jis ajve nuepie åvtelhbodti jïenestidh dov tjïeltesne, dellie dïhte veeljemekåarhtesne tjåådtje.
Jis dov tjïeltesne aaj nuepie jïenestidh veeljemebiejjien, veeljemekåarhtesne tjåådtje gåessie jïh gusnie maahtah dam darjodh.
Jis ih leah veeljemekåarhtem saemiedigkieveeljemasse påastesne åådtjeme jïh datne vïenhth datne lea veeljemelåhkosne, gaskesadth Saemiedigkine.
Guktie åvtelhbodti jïenesth?
Datne tjoerh jïjtjemdh legitimeeredh jïenestimmiedåastoejasse. Jis ih leah veeljemekåarhtem åådtjeme, maahtah jïjtjemdh legitimeeredh vuesiehtimmien gaavhtan vuejemeleahpine jallh jeatjah jååhkesjamme legitimasjovnine.
Dïhte gie dov jïenestimmiem dååste, edtjh veeljemekåarhtem olkese tjaeledh jis ih veeljemekåarhtem meatan åtnah (jallh ih leah dam dååsteme).
Edtja veeljemekåarhtem naemhtie dievhtedh guktie gåarede datnem identifiseeredh. Daate dorjesåvva dan åvteste ij veeljemelåhkosne kroessem bïejh gosse datne jïenesth. Daate dorjesåvva easkah mænngan. Ajve dïsse veeljemekåarhte åtnasåvva.
Datne sïjhth jïenestimmiesïetelem åadtjodh mij lea plaave.
Gosse jïjtjemdh identifiseereme, jïenestimmiebåvvan vaadtsah, veeljh dam jïenestimmiesïetelem mïsse sïjhth jïenestidh jïh dam jïenestimmieseteleskuahpan sïjse bïejh maam leah åådtjeme. Dan mænngan dam skuahpam vadtah jïenestimmiedåastoejasse. Jïenestimmiedåastoje dan mænngan veeljemekåarhtem jïh jïenestimmiesïeteleskuahpam bïejh akten stuerebe ålkoeskuahpan sïjse, jïh datne dam tjåanghkan lïjmesjh åvtelen dam jïenestimmiegeegken sïjse bïejh.
Gosse ålkoeskuahpam rïhpeste, dellie dah mah jïenestimmide ryöknoe, veeljemekåarhtem olkese vaeltedh jïh kroessem bïejedh veeljemelåhkose. Dan mænngan jïenestimmiesïeteleskuahpa bïejesåvva dej jeatjah jïenestimmiej gaskem bielelen dam rïhpestidh.
Jïenestimmie veeljemedigkesne (veeljemebiejjie)
Veeljemebiejjien maahtah ajve jïjtjedh tjïeltesne jïenestidh. Jis jïenesth aktene jïenestimmiesijjesne dan tjïelten ålkolen mesnie almetjeregisterisnie tjåadtjoeh, dov jïenestimmie heajhtasåvva.
Veeljemekåarhtesne maam dåastoeh sïjhth tjåadtjodh gåessie jïh gusnie datne maahtah jïenestidh veeljemebiejjien. Muvhth tjïelth jïjtse jïenestimmiesijjiem utnieh saemiedigkieveeljemasse jïh vihkele datne jïenesth dennie jïenestimmiesijjesne. Muvhth tjïelth aaj veeljemedigkiem utnieh aejlegen veeljemebiejjien åvtelen. Daate tjåådtje veeljemekåarhtesne maam dååsteme. Jis læjhkan jueriedisnie, gaskesadth dov tjïeltine juktie vielie bïevnesh åadtjodh.
Guktie veeljemebiejjien jïenesth?
Gaskesadth jïenestimmiedåastojem jïh jïjtjemdh legitimeerh viehkine veeljemekåarhteste jallh jeatjah jååhkesjamme legitimasjovnine jis jïenestimmiedåastoje ij datnem damth. Jïenestimmiedåastoje sæjhta kroessem bïejedh veeljemelåhkosne dov nommen lïhke.
Datne jïenestimmiesïeteleskuahpam åadtjoeh mij lea plaave jïh datnem jïenestimmiebåvvese vuesehth. Datne jïjtje jïenestimmiesïetelem skuahpan sïjse bïejh jïh dan mænngan skuahpam geegken sïjse.
Ij edtjh jïenestimmiesïeteleskuahpam steempeldidh naemhtie guktie jïenestimmiesïeteligujmie stoerredigkieveeljemasse dorje.
Giejtie maahtah jïenestidh?
Maahtah ajve jïenestidh dejtie mah læstosne tjåadtjoeh dov veeljemegievlesne jallh maahtah gåaroes jïenestimmiem vedtedh.