Gelliengïeleldh årrodh

Gelliengïeleldh årrodh

Gïeleveeljeme vihkele!

Lohkh munnjien eejhtegh jïh jeatjah geerve almetjh madtjeldahta maanide lohkedh. Gosse maanide låhka dellie gïeleevtiedimmiem dåarjohte jïh dïhte vihkele joe aareh maanetjeaalteren raejeste. Lohkedh, laavlodh jïh joejkedh maanide lea vihkeles gaskesadteme, jïh nænnoes baanth geerve almetjen jïh maanan gaskem sjugnede.

Dov gïeleveeljemen tjïrrh dov maanese, maahtah dov saemiengïeleldh aerpiem mubpien boelvese vedtedh. Maana vadtesem åådtje mij dovne maanam jïjtjemse, dan identiteetem jïh saemien kultuvrem nænnoste.

Saemien identiteetem nænnoste

Maana mij saemien maahta, maahta veaksahkåbpoe ektiedimmiem saemiengïeleldh seabradahkese åadtjodh.
Maana maahta sov saamastallije maadtoeladtjigujmie jïh mubpiejgujmie gaskesadtedh.
Saemien gïele maahta oksh rïhpestidh laanterastaj rastah, jïh gaskesem mubpiejgujmie vedtedh jïh nuepieh sjugniedidh mænngan jieliedisnie. Gïele lea vihkeles bielie almetjen identiteeteste.

Soptsesth jïh lohkh dan jïjnjem saemien goh gåarede maanese – aelkieh aareh!

Gosse maana lea gaskem 0-4 jaepien båeries maana joekoen aelhkieslaakan gïelh lierieh. Dan åvteste stoerre aevhkie jis aareh aalkah maanine saemiestidh, dagke joe gosse nåajsan. Jalhts ih jïjtje damth datne gïelem ellieslaakan haalvoeh, byörh læjhkan dan jïjnjem saemiestidh goh gåarede maanine. Dellie maana sæjhta varke lïeredh datne aaj saemien maahtah, jïh iemie sjædta dïsse datnine saemiestidh.

Soptsesth aarkebiejjien heannadimmiej jïh darjomi bïjre, goh v.g. gosse beapmoeh jurjiehtidie, sjeakode jïh bovresne åestede. Gosse maana lea aarkebiejjien baakoeh jïh jiehtegh saemiengielesne gåetesne lïereme, dan lea stoerre aarvoe meatan gosse mænngan maanagiertesne jallh skuvlesne aalka.

Jis dov ietniengïele lea saemien dellie stoerre aevhkie jis ajve maanine saemesth. Dellie maana sæjhta datnem identifiseeredh goh saemiengïeleldh, jïh iemie sjædta maanese datnine saemiestidh. Guktie datne soptsesth numhtie maana aaj sæjhta soptsestidh. Jis datne saemien jïh daaroen gaskem målsoeh, dellie maana sæjhta seammalaakan darjodh. Saemesth ajve maanese aaj gosse dijjieh lidie almetji gaskem mah eah saemien guarkoeh.

Aevhkieh jienebi gïeligujmie

Maanese lea aelhkie gïelh lïeredh, jïh maahta bielelen naan dåeriesmoerh jienebh gïelh lïeredh seamma tïjjen. Daan biejjien gamte sïemesvoete maanan lea stoerre aevhkie gosse gööktine jallh jienebi gïeligujmie byjjene. Stoerre bieline veartenistie lea sïejhme gellie gïelh maehtedh, jïh dïhte lea stoerre aarvoe ij ajve fïereguhten almetjasse, men abpe seabradahkese.

Gosse guektien- jallh gelliengïeleldh, dellie ij ajve jienebh gïelh haalvoeh, men aaj baahtsemem åådtje ovmessie vearteni jïh ussjedimmievuekiej sïjse. Göökte jallh jienebh gïelh lïeredh aareh aaltaristie lea hijven don kognitijve evtiedimmien gaavhtan, goh kreativiteete, konsentrasjovne, «multitasking» jïh dåeriesmoerh loetedh.

Dah mah gellie gïelh maehtieh, maehtieh aaj aelhkebelaakan orre gïelh lïeredh mænngan jieliedisnie, jïh dotkemen mietie vååjnoe goh lïereme maahta aelhkebe årrodh dejtie.

Tjaalegen gaaltijh:

Språkvalg er viktig: veiledningshefte. Saemiedigkie

Sissel Jåma jïh Aasta Joma Granefjell: Saemesth maanine. Aajege, 2019.

Maam dotkeme jeahta

Å vokse opp med flere språk: Spørsmål og svar

Tospråklige tenker mer effektivt

Hvordan stands it to: (om å «blande» to språk)

Tidlig flerspråklighet (video)

Å være flerspråklig