Lohkh stoerretjåanghkoeaamhtesem: Saetniesvoete jïh likteme – Tsegkie 3: Kultuvre jïh kultuvremojhtesh
Gïetesåvva Jieleme- jïh kultuvremoenehtsisnie.
Tjåadtjoehtæjja: raerielïhtsege Maja Kristine Jåma
Nænnoestimmie Saemiedigkien stoerretjåanghkoste njoktjen 7. b. 2024
Saemiedigkie lea madtjele Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtse lea naakenh daaroedehtemepolitihken skaarijste saemien kultuvrese jïh kultuvremojhtesidie tjïertestamme jïh dokumenteereme. Reektehtsen kapihtelisnie 19 Tjeahpoe jïh kultuvrehammoeh, jïh kommisjovnen 3. tsiehkien nuelesne: Kultuvre, kommisjovne lea såemies råajvarimmieh raeriestamme juktie skaaride daaroedehtemen mænngan dåvvodh. Naakenh dejstie råajvarimmijste leah vielie sïejhme jïh bijjemes, men aaj såemies tjyölkehkåbpoe råajvarimmieh. Saemiedigkie kommisjovnen råajvarimmieh lahteste, men aaj jïjtse råajvarimmiejgujmie daennie aamhtesisnie båata. Saemiedigkien råajvarimmieh leah daej suerkiej bïjre; saemien kultuvremojhtesh, saemien medijah, saemien religijööse praksise jïh voejkenevoete, saemien jïjtjevyljehkevoete jïh saemien gaarsjelimmie.
Stuerebe dåvvomebarkoe lea daerpies åvtelen maehtebe aelkedh liktemen bïjre soptsestidh. Saemiedigkien mïelen mietie gaajhkh saemieh byöroeh nuepiem åadtjodh bååstede vaeltedh dam maam daaroedehtemen gaavhtan dasseme. Vuesiehtimmien gaavhtan nuepiem åadtjodh lïeredh duedtiem darjodh, voedtegh darjodh, saemien aerpievuekien beapmoem jurjiehtidh jallh sov maadtoen aerpievuekien vuelieh lïeredh.
Saemiedigkie tjierteste saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielede lea gellielaaketje, ræjhkoes jïh raastendåaresth. Saemiedigkie tjeahpoe- jïh kultuvresuerkiem jååhkesje goh sentraale jïh vihkele dåvvoje vierhkievierhtie, men tjoerebe seamma tïjjen mujhtedh saemien tjiehpiedæjjaj lea reakta tjeahpoem jïjtsh premissine sjugniedidh, tjeahpoen jïjtse gaavhtan, jïh ij ajve goh dïrrege dåvvomem jïh liktemem buektiehtidh. Saemiedigkie dam vihkeles barkoem jååhkesje maam saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh leah dorjeme daaroedehtemem vuastalidh.
Saemiedigkie meala eaktoeh jïh vierhtieh gïehtelæmman jïh reeremasse, mah leah vïedteldihkie gorredæmman materijelle jïh immaterijelle kultuvreaerpeste, eah leah nuekie saemien kultuvrem gorredidh. Dellie eevre daerpies Saemiedigkie jïh saemien seabradahke dejtie daerpies vierhtide åadtjoeh guktie maehtieh saemien kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh. Saemiedigkie dan åvteste gaskenasjonaale konvensjovni bïjre måjhtajahta mah njoelkedassh barkose kultuvresuerkesne biejieh, jïh konvensjovni jïh bæjhkoehtimmiej bïjre mah leah aalkoeåålmegi jïh jïjtjenænnoestimmien bïjre.
Kommisjovne lea faatoes tjïrrehtimmiem dehtie nænnoestamme politihkeste vuaptastahteme jïh digkiedamme. Dej minngemes jaepiej saemien tjeahpoe, kultuvre, kultuvreaerpie, medijah jïh saemien perspektijvh ållesth jiene jienebe meatan vaaltasovveme stoerredigkiebïevnesinie suerkesne; buerkiestimmine, men aaj mierine mah leah dan bïjre maam Reerenasse sæjhta darjodh. Saemiedigkie lea madtjele dejnie, men vuajna annje vielie aajmene gosse lea dan guhkiebasse barkoen bïjre, jïh implementeeremen bïjre destie. Saemiedigkie veanhtede Reerenasse daejnie guhkiebasse barka jïh dam implementeerie, jïh Saemiedigkiem meatan vaalta desnie gusnie sjyöhtehke.
Saemiedigkie gærhkoen liktemebarkoem jååhkesje mij juhtieminie daelie, jïh tjierteste reektehtse lea saemien gærhkoejieledem, religijöösiteetem jïh voejkenevoetem vaenie ållermaahteme, jïh dan åvteste byöroe dam teemam lïhkebe goerehtidh.
Daate Saemiedigkien voestes gïetedimmie kommisjovnen reektehtsistie. Sæjhta daerpies årrodh jienebi gïetedimmiejgujmie, gaskem jeatjah saemien institusjovnevaanoen bïjre geograafeles dajvine, jïh såemies faagesuerkine - institusjovnegaehpie. Ij edtjh dan gaavhtan daam nænnoestimmiem vuejnedh goh akte ållesth gïetedimmie dåvvoemistie saemien tjeahposte, kultuvrehammojste jïh kultuvremojhtesijstie.
Råajvarimmie 3.1 Vijries jïh guhkies nasjonaale barkoe saemien kultuvrine goh bielie liktemebarkoste
Saemiedigkie kommisjovnen raeriestimmiem dåarjohte akten vijries jïh guhkies nasjonaale barkoen bïjre saemien kultuvrine goh bielie liktemebarkoste. Saemiedigkie veanhtede maadthinfrastruktuvre, kulturelle maadthmovre jïh ellies beetnehvierhtieöörnegh tjuerieh saemien kultuvresuarkan tseegkesovvedh. Saemiedigkie daerpiesvoetese vuesehte ihke gaajhkh saemieh mah sijhtieh, maehtieh nuepiem åadtjodh sijjen teehpeme kultuvren bïjre lïeredh desnie gusnie årroeh.
Saemiedigkie tjuara vierhtieh åadtjodh råajvarimmieh dåastodh jïh dejgujmie guhkiebasse barkedh, mejtie kommisjovne raereste, jïh goh guhkiebasse barkoe Stoerredigkien gïetedimmeste. Saemiedigkie dan åvteste veanhtadimmiem lissiehtamme ekonomeles mieriej bïjre åtna juktie maehtedh saemien kultuvreinstitusjovnh jïh jïjtsh dåarjoeöörnegh nænnoestidh jïh evtiedidh, jïh maehtedh sjïehteladtedh ihke saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh hijven mierieeaktoeh jïh evtiedimmienuepieh åadtjoeh. Saemiedigkie jååhkesje daerpies aktine tjeahpoefaageles institusjovnine maahtoelutnjemasse, våarhkose, dotkemasse jïh ööhpehtæmman gellide tjeahpoesuerkide mah daan biejjien fååtesieh.
Saemiedigkie meala Stoerredigkie byöroe vuarjasjidh tjïelke veanhtadimmieh byögkeles gïehtelæmman jïh reeremasse bïejedh mah meatan orreme daaroedehtiemisnie, dah tjuerieh prosessigujmie nierhkedh juktie vuejnedh guktie maehtieh ovreaktam dåvvodh. Stoerredigkie, goh byjjesfaamoe mij beetnegh dåårje, maahta dåarjomeeaktoeh jïh reektemekrïevenassh byögkeles dåarjojde nuhtjedh, juktie njoelkedassh bïejedh jeenjesh leah meatan, jïh veanhtadimmiej bïjre liktemebarkosne.
Saemiedigkie meala aktöörh mah dåarjoeöörnegh Nöörjesne reerieh pryövoeh jïjtsh daajroem saemien kultuvren jïh tjeahpoen bïjre lissiehtidh, guktie öörnegh maehtieh saemien tjeahpoe- jïh kultuvresuerkien daerpiesvoeth gorredidh. Vijriebasse byöroeh representasjovnese vuartasjidh jïh mejtie tjeahpoe jïh kultuvre maehtieh meatan vaaltasovvedh strategijetjaatsegi- jïh soejkesji sïjse. Daesnie Saemiedigkie sæjhta aktöörh neebnedh mah dåarjoem joekedieh, dej gaskem: Kulturfondet, Kulturtanken, Kultuvredepartemeente jïh lïhtsegh Norwegian Arts Abroad-viermesne.
Saemiedigkie raereste vuarjasjidh aktem såarhts bïhkedæjjam jallh kuvsjepaahkem hammoedidh nasjonaale jïh regijonaale kultuvreinstitusjovni jïh ïedtjeladtjeorganisasjovni vööste tjeahpoe- jïh kultuvresuerkesne, juktie maahtoelutnjemem saemien tjeahposne jïh kultuvresne gorredidh.
Saemiedigkie daajra Stoerredigkie Bïevn. St.22 (2022-2023) Kunstnarkår gïetedeminie. Jienebh buerkiestimmieh jïh råajvarimmieh stoerredigkiebïevnesisnie mah leah sjyöhtehke råajvarimmieh dennie guhkiebasse barkosne kommisjovnen reektehtsinie. Saemiedigkie hijven dialogese Stoerredigkine aavode dan guhkiebasse prosessen bïjre, jïh tjïelke veanhtadimmieh åtna dovne don guhkiebasse barkose jïh tjïrrehtæmman råajvarimmijste bïevnesisnie.
Saemiedigkie dam barkoem jååhkesje maam saemien museumh jïh nöörjen laavenjostoeaktöörh leah dorjeme barkosne Bååstede-prosjektine jïh prosjektine Dávvirat Duiskkas, mij edtja saemien våarhkoeh Tysklaantesne goerehtalledh. Saemiedigkie åtna goh vihkeles daah prosjekth jåerhkieh jïh guhkiebasse evtiesuvvieh ihke saemien daeverh bååstede seedtesuvvieh saemien åålmegasse, jïh joekoen seremonijelle daeverh, EN:n bæjhkoehtimmien mietie aalkoeåålmegi reaktaj bïjre. Tjuara eensi goerehtallemem saemien våarhkojste darjodh nöörjen jïh ålkoelaanten museuminie.
Saemiedigkien mïelen mietie tjuara produksjovnem, bievnemem jïh jaksoesvoetem saemien lidteratuvreste nænnoestidh.
Saemiedigkie tjierteste saemien immaterijelle kultuvreaerpie edtja jieljie kultuvreaerpie årrodh daan biejjien jïh båetijen aejkien, jïh daate tjuara raastendåaresth suerkine vuajnalgidh.
Saemiedigkie daerpiesvoetese vuesehte vierhkievierhtide, mierieeaktojde jïh reeremasse juktie saemien kultuvrebiehkieh kulturelle misappropriasjovnen (båajhtoeh vejtiestimmie) jïh båajhtoeh åtnoen vööste vaarjelidh.
Saemiedigkie nasjonaale åejvieladtji bijjemes dïedtese vuesehte juktie nuekie finansieeremem jïh sjïehteladtemem gorredidh, guktie saemien immaterijelle kultuvreaerpie maahta jåerhkedh jielije kultuvreaerpine årrodh aaj båetijen aejkien.
Saemiedigkie åtna daerpies institusjonelle gåetine vuelide/joejkide, jïh mierieh tseegkemasse jïh gïehtelæmman tjuerieh gorresovvedh. Byöroe aaj sjïehteladtedh joejkemevuekiem jåerhkedh lissiehtamme daajroen jïh jaksoesvoeten, jååhkesjimmien jïh jealajehtemen tjïrrh ovmessie joejkesmaaregïelijste. Saemiedigkie jååhkesje vuelie/joejke lea tsiehkesne gusnie ij leah reaktide tjïelkestamme, jïh dejnie tjuara jåerhkedh barkedh.
Råajvarimmie 3.2. Ekonomeles mierieh saemien kultuvrejieliemidie- jïh institusjovnide nænnoestidh
Saemiedigkie kommisjovnen raeriestimmiem dåarjohte nænnoestimmien bïjre dejstie ekonomeles mierijste saemien kultuvrejieliemidie- jïh institusjovnide.
Saemiedigkie rïektes saemien kultuvrelutnjemem veanhtede, naakede maam aaj lea ållermaahteme reerenassen tjaatsegisnie Hurdalplattformen, juktie seammavyörtegs ekonomeles mierieh jïh evtiedimmienuepieh gorredidh saemien kultuvreinstitusjovnide, kultuvreorganisasjovnide jïh tjiehpiedæjja- jïh kultuvrebyjresidie. Akte maadthinfrastruktuvre, kulturelle maadthmovre jïh ellies beetnehvierhtieöörnegh saemien kultuvresuarkan leah vihkeles eaktoeh.
Saemiedigkie jååhkesje saemien museumi nænnoes faageles maahtoem jïh dam maam buektieh dotkemisnie, reeremisnie jïh bievniemisnie saemien histovrijeste jïh kultuvreaerpeste. Byöroe gorredidh saemien museumh evtiedimmienuepieh jïh nuekie kapitaalem jïh vierhtieh utnieh sijjen seabradahkestillemem darjodh. Saemiedigkie aaj kommisjovnen haestemem dåarjohte doh ekonomeles mierieh Äʹvv Saaʹmi Muʹzei / Äʹvv skoltesaemien museumasse nænnoestidh.
Saemiedigkie myöte institusjovnegaehpie gååvnese gusnie gellie saemien geograafeles dajvh jïh faagesuerkieh eah institusjovnh utnieh. Tjuara dejnie vielie barkedh dennie guhkiebasse barkosne reektehtsinie.
Råajvarimmie 3.3 Nasjonaale institusjovnh haestedh lïhkebe laavenjostoem saemien institusjovnigujmie tseegkedh, jïh viehkiehtidh saemien kultuvrem vååjnedehtedh
Saemiedigkie kommisjovnem dåarjohte mij nasjonaale institusjovnh haasta lïhkebe laavenjostoem saemien institusjovnigujmie tseegkedh, jïh viehkiehtidh saemien kultuvrem vååjnedehtedh.
Saemiedigkie sæjhta vuaptastehtedh nasjonaale institusjovnh nasjonaale dïedtine jïh seabradahkestilleminie, joe dïedtem utnieh bievnemen åvteste saemien tjeahposte, kultuvreste jïh histovrijeste, goh bielie Nöörjen kultuvreste, jïh dan åvteste Saemiedigkie veanhtede daate fulkesåvva. Daate maahta aaj faamosne årrodh institusjovnide regijonaale jïh voenges njieptjesne.
Saemiedigkie åtna saemien institusjovnh goh hijven dåarjedæjjah dagkerh laavenjostojde, men dellie eaktojne åtna saemien institusjovnh dam daerpies kapasiteetem åadtjoeh guktie maehtieh dam lissiehtamme ïedtjem jïh sjaavnjoeh laavenjostoen bïjre illedh.
Saemiedigkie sæjhta daerpiesvoetese vijries jïh gellielaaketje vierhkievierhtiej bïjre tjuvtjiedidh juktie saemien tjeahpoem jïh kultuvrem eevtjedh daennie laantesne jïh ålkoelaantesne. Saemiedigkie Stoerredigkiem birrie gïehtjedidh daate dïedte sjyöhtehke aktööride tjeahpoe- jïh kultuvresuerkien sisnjelen bïejesåvva, seamma tïjjen goh Saemiedigkie tjuara laavenjostoeguejmine årrodh daennie barkosne.
Saemiedigkie daerpiesvoetese statistihkese, daajroereeblemasse jïh jaabnan analyside vuesehte, juktie maehtedh strategijh jïh ulmieh saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejieliedasse hammoedidh båetijen aejkien. Saemiedigkie sæjhta vuaptastehtedh aaj akte nasjonaale dïedte nuekie daajroem jïh salkehtimmieh saemien tjeahpoe- jïh kultuvresuerkesne gorredidh.
Saemiedigkie goerehtallemeprosjektese vuesehte mij daelie Kultuvredirektoraaten tjïrrh juhtieminie, laavenjostosne Saemiedigkine jïh Saemieraerine, jïh meala plearoeh goerehtallemh byöroeh jaabnan dorjesovvedh. Byöroe aaj vuarjasjidh mejtie nasjonaale institusjovnh staateles beetnehvierhtiejgujmie byöroeh vååjnedehtemen jïh bievnemen bïjre saemien tjeahposte jïh kultuvreste reektedh fïerhten jaepien.
Saemiedigkie Kultuvreraeriem haasta åestemeöörnegem lidteratuvrese vijriedidh guktie dïhte aaj lidteratuvrem feerhmie mij lea saemiengielesne tjaalasovveme.
Saemiedigkie gaajhkh byögkeles gærjagåetieh haasta saemien litteratuvrem jïh lidteratuvrem saemien tsiehkiej bïjre jaksoes darjodh jïh dagkeres litteratuvrem eantan vielie vååjnedehtedh, jïh naemhtie viehkiehtidh daajroem jïh goerkesem saemien gïelen, kultuvren jïh histovrijen bïjre lissiehtidh.
Saemiedigkie haasta sjïehteladtedh ihke jienebh kultuvreskuvlh maehtieh saemien sisvegem jïh perspektijvem faalehtidh. Saemiedigkie tjierteste vihkele saemien maanah jïh noerh kultuvrefaalenassem jïjtsh histovrijen bïjre, jïh jïjtsh tjeahpoen jïh kultuvrehammoej bïjre åadtjoeh.
Saemiedigkie haasta sjïehteladtedh eantan jieniebidie saemien produksjovnide jïh sisvegasse Kulturelle skuvlevoessen jïh Kulturelle vaedtsemeklaahkan tjïrrh. Daate maahta lissiehtamme daajroem jïh goerkesem vedtedh, jïh gelliesåarhts saemien kultuvrefaalenassh vijriesåbpoe evtiesuvvieh.
Råajvarimmie 3.4. Raastendåaresth laavenjostoem saemien kultuvren bïjre nænnoestidh
Saemiedigkie kommisjovnen raeriestimmiem dåarjohte aktem programmem evtiedidh mij gaskenasjonaale bievnemem aalkoeåålmege- jïh unnebelåhkoekultuvreste dåarjohte, vïedteldihkie vuesiehtimmien gaavhtan Noerhtelaanti kultuvrefoentese. Saemiedigkie eaktojne åtna dïhte reeremeorgaane mij veeljesåvva dam sjyöhtehke maahtoem åtna, jïh Saemiedigkie, nöörjensoemeladtjh/kveenh jïh skåajjesoemeladtjh meatan vaaltasuvvieh programmem hammoedidh.
Saemiedigkie sæjhta raastendåaresth saemien laavenjostoem jåerhkedh saemien immaterijelle kultuvreaerpien bïjre. Goerehtalleme jïh eventuelle læstoetjaeleme saemien immaterijelle kultuvreaerpeste maehtieh bieline årrodh dagkeres laavenjostoste. Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh organiseereme jïh finansieereme aktede ektie saemien koordineeremeorgaaneste lea naakede maam byöroe lïhkebe salkehtidh.
Saemiedigkie mïelen mietie byöroe voestesnjieptjiefaalenassh jïh dåarjoeöörnegh tseegkedh mah saemiej kultuvrem, ektiedimmiem jïh ektievoetem nænnoestieh staateraasti dåaresth, guktie maahta baanth staateraasti gorredidh jïh orresistie tseegkedh. Byöroe gaavnedimmiesijjieh saemien båarasåbpoe almetjidie jïh noeride prioriteeredh.
Saemiedigkien mïelen mietie byöroe ektie saemien kultuvrefoentem salkehtidh. Foente byöroe saemien reeremem utnedh, jïh Nöörje, Sveerje jïh Soeme byöroeh dam ektesne finansieeredh. Tjuara organiseeremem jïh vierhkievierhtieh lïhkebe salkehtidh, jïh tjuara dam laavenjostosne darjodh Soemen Saemiedigkine jïh Sveerjen Saemiedigkine, jïh aaj sjyöhtehke åejvieladtjigujmie jïh kultuvreetaatigujmie Saepmesne.
Saemiedigkie dam vihkeles barkoem jååhkesje maam Saemieraerie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie darjoeh juktie dam raastendåaresth tjeahpoe- jïh kultuvresuerkiem nænnoestidh jïh evtiedidh. Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh vihkele Saemieraerie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie nuekie mierieh daan raastendåaresth barkose åadtjoeh, jïh nasjonaale jïh noerhtelaanti orgaanh aaj dïedtem dan åvteste utnieh.
Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh vihkele dam raastendåaresth laavenjostoem saemien tjeahpoe- jïh kultuvresuerkesne nænnoestidh, jïh organisasjovnh goh Arktiske raerie jïh Noerhtelaanti ministereraerie haastasuvvieh vuartasjidh mej strategiji tjïrrh daate maahta dorjesovvedh fïereguhten diedtesuerkiej sisnjeli. Saemiedigkie sæjhta Arctic Arts Summitese vuesiehtidh goh akte vihkele areena kultuvrelaavenjostoem jïh sivijle seabradahkeevtiedimmiem Saepmesne nænnoestidh, men aaj Arktisesne aalkoeåålmegeperspektijvesne. Saemiedigkie dåårje aktem ihkuve tjaelemegoevtesem Arctic Arts Summitese tseegkedh, jïh dïhte Saapman bïejesåvva.
Vuartesjh stoerretjåanghkoeaamhtesem Saetniesvoete jïh likteme – tsegkie 2 Gïele jïh lïerehtimmie, gusnie lïhkebe ållermaehteme nommeste jïh nommelaakeste.
Saemiedigkieraerien raeriestimmieh lissie råajvarimmide
Råajvarimmie 3.5 –Saemien medijagellievoete
Saemiedigkie kommisjovnen raeriestimmiem dåarjohte gusnie medijidie haasta medijagaptjemem aalkoeåålmegijstie jïh nasjonaale unnebelåhkojste nænnoestidh.
Saemiedigkie kommisjovnen raeriestimmiem dåarjohte nænnoestimmien bïjre noerhtelaanti medijalaavenjostoste juktie saemien medijafaalenassem dovne åarjel,- julev-, noerhte-, bidum-, upmeje- jïh skoltesaemien gielesne evtiedidh. Saemiedigkien mïelen mietie byöroe aaj saemien sisvegem sïejhmesaadtegestillemisnie krïevedh, jïh doh nasjonaale saadtegefaalehtæjjah SVT, YLE jïh NRK geoblokkingem saemien medijasisvegasse skubpieh goh raastendåaresth råajvarimmie.
Saemiedigkie kommisjovnen tjïertestimmiem dåarjohte ihke joekoen vihkele medijafaalenassem maanide jïh noeride prioriteeredh, jïh seamma tïjjen hoksedh saemieh maehtieh saernieh jïh vihkeles bïevnesh jïjtsh ietniengielesne åadtjodh.
Saemiedigkie ulmide jïh strategijide vuesehte bïevnesisnie Dïjreguedtije – Saemiedigkien bïevnese saemien mediji bïjre jaepeste 2023, mij ulmine åtna gellielaaketje medijafaalenassem saemien årroejidie hoksedh.
Saemiedigkien mïelen mietie byöroe finansieeremem saemien medijidie nænnoestidh. Byöroe aaj ööhpehtæmman jïh dåårrehtæmman journalistijste sjïehteladtedh mej maahtoe saemien gielesne, kultuvresne jïh seabradahkejieliedisnie.
Saemiedigkien mïelen mietie byöroe stuerebe salkehtimmiem saemien mediji bïjre darjodh juktie daajroevåaromem saemien medijavoeti jïh daerpiesvoeti bïjre nænnoestidh, laavenjostosne nasjonaale aktöörigujmie salkehtimmie- jïh dotkememaahtojne. Aaj daerpies lissiehtamme dotkeminie saemien medijidie jïh medijatsiehkide.
Råajvarimmie 3.7 –Saemien gaarsjelimmie jïh jïjtjevyljehkevoete
Saemiedigkie dam joekoen stoerre barkoem jååhkesje maam jïjtjevyljehke siebrieh jïh organisasjovnh saemien kultuvre-, gaarsjelimmie- jïh darjomefaalenassi åvteste darjoeh, mah sijjieh faalehtieh gusnie saemien gïelem, tjeahpoem, kultuvrem jïh kultuvreaerpiem leara jïh nuhtjie. Seamma tïjjen Saemiedigkie vuajna daerpies abpe saemien jïjtjevyljehkevoete eaktoeh åadtjoeh jïjtjemse bæjjese bigkedh jïh jïjtjemse evtiedidh.
Saemien maanah jïh noerh leah meatan paraplyjeorganisasojvnen tjïrrh Sámi Valáštallan Lihttu (SVL) gaarsjelimmine goh juelkietjengkere, treavkah, åadtjestimmie jïh vuejemeråantjagaahtjeme. Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkele saemien gaarsjelæmman sjïehteladtedh abpe Saepmesne, jïh daam jååhkesjidh goh akte raastendåaresth barkoe mïsse daerpies sjïehteladtedh gaajhkine golme laantine mejnie SVL darjomh åtna. Saemien gaarsjelimmie lea vihkele aktijve maanide jïh noeride, identiteetese, gïelese, kultuvrese jïh jearsoe ektievoetide. Saemiedigkie jïjtse gaarsjelimmielatjkoem åtna, jïh daerpies dam guhkiebasse evtiedidh hijven mierieeaktoejgujmie. Saemiedigkie buerebe mierieh daarpesje juktie gaarsjelimmielatjkoem bæjjese fulkedh.
Råajvarimmie 3.8 – Duedtie
Saemiedigkie meala duedtie lissiehtamme vierhtieh daarpesje juktie maehtedh kuvsjh jïh bïhkedimmiem saemide faalehtidh mah sijhtieh duedtiem bååstede vaeltedh. Saemiedigkie tjuara nuekie vierhtieh utnedh guktie maahta dåvvomebarkoem jïh evtiedimmiebarkoem gorredidh.
Saemiedigkien mïelen mietie lea daerpies vielie dotkeminie jïh dokumentasjovnine duedteste, joekoen duedtieteknihki bïjre mah leah tjarke aajhtoen nuelesne.
Saemiedigkie mïelen mietie lea daerpies jïjtse saemien vïnhtsevaarjelimmiejarngine mij edtja saemien vïnhtsebigkemeaerpievuekiem gorredidh, mij tjarke aajhtoen nuelesne.
Saemiedigkie meala aerpievuekien duedtieguedtijh byöroeh stipendh åadtjodh guktie maehtieh aerpievuekieh jïh daajroeh nuerebe vytnesjæjjide sertedh.
Saemiedigkien mïelen mietie lea joekoen daerpies jienebi ektie duedtievierhkiesijjiejgujmie. Jïh joekoen daerpies garreduedtien (moere/tjåervie) sisnjelen, jïh akte sijjie gusnie maahta aalhteminie gïehtelidh. Saemiedigkie dagkerh vierhkiesijjieh daelie dåarjohte, men lissiehtamme vierhtieh dïsse daarpesje.
Saemiedigkie meala duedtie aaj tjuara bieline sjïdtedh kultuvreskuvli faalenassijste.
Kultuvremojhtesh
Saemiedigkie meala saemien kultuvremojhtesh leah gaarvanamme jåartaburrien kolonialiseeremen jïh daaroedehtemen gaavhtan. Jïjnjh kultuvremojhtesh aaj gaarvanamme stoerre staateles skilkehtassi gaavhtan, goh deepmesjimmie jaevrijste jïh jeanojste jïh vuetjemedajvh, mah dorjesovvin åvtelen saemien kultuvremojhtesh naan vaarjelimmiem laaken tjïrrh utnin.
Saemiedigkien mïelen mietie aaj vaenebh saemien kultuvremojhtesh gååvnesieh dan åvteste dah leah dajvine gusnie nasjonaale registreeremeprogramh eah leah gååvnesamme, jallh dan gaavhtan daajroe idtji gååvnesh dellie, lea dejtie registreereme goh mij akt jeatjah, goh norrøne/nöörjen kultuvremojhtesh. Aaj vaenebh saemien kultuvremojhtesh nasjonaale kultuvremojhtesedaatabaasesne.
Saemiedigkien mïelen mietie byöroe dan åvteste sjïehteladtedh saemien kultuvremojhtesh, gåetieh jïh histovrijem registreeredh jïh dokumenteeredh, åvtelen eantan jienebh gaarvanieh.
Råajvarimmie 3.9 Nasjonaale laakh jïh öörnegh mah saemien kultuvreaerpiem jïh jïjtjenænnoestimmiem gorredieh
Nasjonaale åejvieladtjh tjuerieh Saemiedigkien nænnoestimmiem stoerretjåanghkoste jaepien 2007 reeremefaamoen bïjre kultuvremojhtesi bijjeli jeakadidh. Saemiej reakta jijtjenænnoestæmman sæjhta jiehtedh Saemiedigkien reeremefaamoe tjuara laaken mietie årrodh, jïh ij mieriedimmien mietie. Daan biejjien nasjonaale åejvieladtjh maehtieh Saemiedigkiem bïhkedidh mijjen reeremisnie saemiej kultuvreaerpeste. Tjuara nasjonaale programmh jïh öörnegh kultuvremojhtesereeremasse jïh dåarjose sjiehtedidh saemien kultuvremojhtesereeremasse jïh saemien kultuvremojhtesidie jïh gåetide. Tjuara leavloem bïejedh maahtose saemien arkeologijesne jïh saemien kulturelle maahtose gosse saemien kultuvremojhtesh goerehteminie nasjonaale prosjekti jïh programmi sjïekenisnie.
Saemiedigkie åtna doh båarasommes gïejh almetji minngesne Saepmesne leah bielie saemiej åvtehistovrijeste jïh kultuvreaerpeste, men daelie nöörjen fylhkentjïelth mah doh båarasommes kultuvremojhtesh Saepmesne reerieh. Saemiedigkie meala reeremen gaavhtan mij lea juakasovveme göökte guejmiej gaskem, dle annje åvtetje aejkiem jïh daajroem daaroedehtemen gaavhtan dassa, jïh Saemiedigkie aaj tjuara reeremefaamoem båarasåbpoe saemien kultuvremojhtesi bijjeli utnedh.
Råajvarimmieh 3.10 Laavenjostoeprosjekth kultuvremojhtesi bïjre laanteraasti dåaresth
Saemiej dajve gogkoe govlehtuevieh jïh årromedajvh leah rïjhkeraasti gåabpegen bielesne. Staate lea juhtijesaemiej kulturelle identiteetem jïh ektiedimmiem gåatomelaantese, maadtoeladtjide jïh sosijaale ektievoetese rïjhkeraasti dåaresth, nasjonaale identiteetigujmie molseme. Ektiedimmieh leah tsoepkenamme. Daate lea traavmah vadteme seabradahke- jïh indivijdenjieptjesne. Lea daerpies laavenjostoeprosjektigujmie rïjhkeraasti rastah juktie raastendåaresth åtnoem jïh ektiedimmiem registreeredh jïh vååjnedehtedh, mah aaj kultuvremojhtesh, gåetieh, immaterijelle kultuvreaerpiem jïh gïelem feerhmieh. Kultuvremojhtesh jïh gåetieh mah raastendåaresth historihkem utnieh leah daamtaj jåarhkeme åtnasovvedh daaroedehtiemisnie jïh sov raastendåaresth historihkem ov-våajnoes dorjeme. Dagkerh kultuvremojhtesh jïh gåetieh tjuerieh aaj meatan vaaltasovvedh dagkeres prosjekten sïjse jïh dej raastendåaresth historihke gorresåvva. Råajvarimmie tjuara ulmine utnedh saemiej
Råajvarimmie 3.11 Nænnoes saemien kultuvremojhtesereeremem hoksedh
Saemiedigkie tjuara dan stoerre årrodh guktie maahta Saemiedigkien råållam jïh faamoem gorredidh goh govlehtimmieinstaanse areaaleaamhtesinie, jïh råållesne goh reerije jïh bievnije saemien kultuvremojhtesijstie jïh gåetijste. 30 jaepieh mænngan jïjtse saemien kultuvremojhtesevaarjelimmie tseegkesovvi, kultuvremojhtesereereme abpe Saemiedigkesne lea seamma stoeredahkesne goh kultuvremojhtesereereme aktene fylhkentjïeltesne.
Råajvarimmie 3.12 Ööhpehtimmiem jïh dotkemem saemien arkeologijesne tjåadtjoehtidh jïh nænnoestidh
Saemiedigkie meala hijven ööhpehtimmiefaalenasse saemien arkeologijesne lea daerpies jis edtja maehtedh barkijh saemien kultuvremojhtesereeremasse dåårrehtidh, jïh maehtedh orre daajroem saemien kultuvremojhtesi jïh histovrijen bïjre dotkemen tjïrrh sjugniedidh. Saemien kultuvremojhtesereereme barkijh daarpesje mah dovne ööhpehtimmiem saemien arkeologijesne utnieh jïh aaj gïeleldh jïh kulturelle maahtosne.
Råajvarimmie 3.13 Nasjonaale registreeremebarkoe jïh dokumentasjovnebarkoe saemien kultuvremojhtesijstie, gåetijste jïh histovrijeste
Saemiedigkie raereste nasjonaale barkoe dorjesåvva registreereminie jïh dokumentasjovnine saemien kultuvremojhtesijstie jïh gåetijste.
Staate aajkojne åtneme jïh aktijvelaakan hokseme sjaevehts årrodh saemien åvtetje aejkien bïjre jïh dam åajaldidh, jïh ihke gïejh saemiej minngesne skubpesovvin. Saemiedigkie meala teehpeme åvtetje aejkeste lea skaara daaroedehtemen gaavhtan, mij joekoen itjmies konsekvensh saemide åtneme, dovne seabradahke- jïh indivijdenjieptjesne.
Råajvarimmie 3.14 - Nammoehtimmie Várjjat siideste UNESCO:n vearteneaerpielæstose
Rïjhkeantikvaare lea Klijma- jïh byjresedepartemeentem juvnehtamme Várjjat siidam tjaeledh Nöörjen tentatijve læstosne vearteneaerpiej bijjeli 2023. Saemiedigkieraerie KMD:em birrie daam darjodh. Aalkoeåålmegi kultuvrebyjrese lea unnebelåhkosne UNESCO:n vearteneaerpielæstosne. Várjjat siidam vearteneaerpielæstosne tjaeledh sæjhta viehkiehtidh aarvoem aalkoeåålmegi kultuvrebyjresijstie vååjnedehtedh, jïh vuesiehtidh saemieh leah Europan aajnehke aalkoeåålmege. UNESCO:n maalle læstose tjaalasovvedh jïh nammoehtæmman kreava reerenasse jïjtjevieltien dam vijriebasse prosessem tjïrrehte. Saemiedigkie Stoerredigkiem birrie gïehtjedidh Várjjat siida tjaalasåvva vearteneaerpielæstosne.