– NČE ferte árvvoštallat ollislaš váikkuhusaid sámi kulturdoaimmaheapmái

Dieđáhusat ja ohcamušat plánejuvvon fápmolinnjá- ja bieggafápmohuksemiidda Finnmárkkus leat leamaš gulaskuddamis guovvamánu 1. beaivvi rádjai. Sámediggi lea buktán cealkámušaid buot prošeavttaide dainna čielga vuordámušain ahte fertejit árvvoštallat ollislaš váikkuhusaid mat dálá ja plánejuvvon sisabahkkemiin leat sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimmaheami luondduvuđđui.

Sámediggi lea almmuhan buot cealkámušaid Sámedikki neahttasiiddus. Fáddásiiddus leat maiddái ávkkálaš dieđut proseassa birra viidáseappot. Geahča fáddásiiddu

Maja Kristine Jåma Ørjan Marakatt Bertelsen

– Sámediggi lea ovddidan vuosteákkaid ođđa 420kV elfápmolinjái Davvesiiddas Sáttovárrái vuhtiiváldin dihtii sámi kultuvrra ja ealáhusaid luondduvuođu, ja sámi kulturmuittuid dihte Sáttováris. Oaivvildan ahte dát lei dárbbašlaš go sihke njuolggo ja eahpenjuolggo váikkuhusat doaibmabijus šaddet nu stuorrát ahte Sámediggi ii sáhte daid dohkkehit, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).

Cealkámušain plánejuvvon bieggafápmohuksemii ja plánejuvvon 132kV-elfápmolinjáide lea Sámediggi ovddidan čielga vuordámuša ahte váikkuhusat boazodollui, meahcásteapmái ja sámi kulturmuittuide fertejit vuđolaččat čielggaduvvot. Sámediggái lea erenoamáš dehálaš ahte NČE – Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta gáibida ahte sis geat čielggadit boazodoalu dahje sámi meahcásteami lea boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta ja kultuvrralaš áddejupmi gažaldagain maid galget čielggadit. Sámediggi deattuha dárbbu ahte sámi álgoálbmotmáhttu váldojuvvo mielde čielggademiide seamma dásis go dutkanvuđot máhttu.

– Mii leat guhká čujuhan man dehálaš lea ahte čielggadeaddjis lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta vai sáhttá árvvoštallat váikkuhusaid sámi kultuvrii ja ealáhusaide, ja mii fertet dávjá čujuhit váilevašvuođaide váikkuhusguorahallamiin. Jus guorahalli ii dieđe maid sii galget ohcat, de addet bohtosat maid boasttu gova das man dehálaččat guoskkahuvvon meahcceguovllut leat, čujuha Jåma.

Sámediggi searvvai buot álbmotčoahkkimiidda maid NČE lágidii Finnmárkkus skábmamánus ja juovlamánus. Sámediggeráđđi Jåma vásihii ahte oallugat geat oassálaste ledje balus daid váikkuhusaid dihte mat vejolaš sisabahkkemiin leat sámi ealáhusaide ja sámi meahcásteapmái.

– Lea issoras stuorra areálasisabahkken, ja Fápmolokten lea áiggiid čađa stuorámus sisabahkken sámi kulturdoaimmaheapmái. Sámediggi váldá álbmoga vuorjašumiid duođas. Buot proseassat bieggafámu ja fápmolinjjáid huksema oktavuođas berrejit bissehuvvot dassážiigo rievttálaš čielggadeamit mearrádusa gustovašvuođa birra leat čađahuvvon, dadjá Jåma.

Sámediggi lea čuoččaldahttán ášši stáhta vuostá Muolkkuid elektrifiserenmearrádusa oktavuođas danne go Sámediggi oaivvilda ahte mearrádus ii leat gustovaš. Riekteášši Energiijadepartemeantta vuostá šaddá Oslo diggegottis miessemánus.

Sámedikkis lea doarjjaortnet prošeavttaide ja doaibmabijuide maid ulbmil lea veahkehit sámi vuoigatvuođalaččaid áššiin mat gusket eana- ja resursavuoigatvuođaid fuolaheapmái, dás maiddái áššiin mat gusket árbevirolaš sámi ealáhusaid suodjaleapmái. Ohcanáigemearit leat njukčamánu 2. b. ja čakčamánu 1. b. 

Eanet dieđut doarjjaortnega birra: Sámi areála- ja resursavuoigatvuođat

Juogadanboalut