Tale åpning av studieåret ved Sámi Allaskuvla

Sametingsråd Maren Benedicte Nystad Storslett (NSR) deltok på åpningen av studieåret ved Sámi Allaskuvla i Kautokeino 25. august 2026.

Ráhkis studeanttat, ráhkis bargit ja guossit.

Lea hui somá leat dáppe odne ja ovttas álggahit ođđa oahppojagi. Sávan olu lihkku didjiide geat dál vuosttaš geardde boahtibehtet Sámi Allaskuvlii, ja bures boahtin fas didjiide geat juo dovdabehtet dán báikki bures. Ođđa oahppojagi álggaheapmi lea álo erenoamáš – dat mearkkaša ođđa vejolašvuođat, ođđa deaivvadeamit ja ođđa máhttu.

Mis lea erenoamáš ásahus dáppe Guovdageainnus. Sámi Allaskuvla lea guovddáš ásahus
sámi gillii, kultuvrii ja máhttui, ja das lea dehálaš ovddasvástádus áimmahuššat, ovddidit ja sirdit máhtu boahtte buolvvaide. Dat lea áidna alit oahppo- ja dutkanásahus - máilmmis - gos váldogiella lea sámegiella – sihke hálddahusas, oahpahusas ja dutkamis.

Sámi Allaskuvla čohkke olbmuid, gelbbolašvuođa ja máhtu. Dii geat odne lehpet studeantan dáppe - din gelbbolašvuohta lea hui erenoamáš. Ávkkastallabehtet das. Din gelbbolašvuohta ja perspektiivvat leat dan maid máilbmi dárbbaha. 

Dis lea vejolašvuohta bargguideatte bokte hábmet servodaga, miehtá Sámi. Ja dáppe, din gaskkas geat odne lehpet dás, leat boahtteáiggi jođiheaddjit, dutkit ja professorat. Mun sávan ahte muhtimat dis válljejit akademalaš bálgá, seammás go earát mannet eará dehálaš doaimmaide Sámi servodagas. Mii dárbbašit din buohkaid. Oahpu ja vásáhusaid maid dáppe čohkkebehtet áddá enenoamaš vejolašvuođaid. Ja lea din iežadet duohken válljet mot geavahehpet dán. 

Mii galgat maid árvvus atnit dan gelbbolašvuođa mii lea Sámi Allaskuvllas. Dii, bargit, dahkabehtet erenoamáš dehálaš barggu servodaga hábmet. Maŋimuš jagit leat leamaš dehálaččat Allaskuvlla ovdáneamis. Allaskuvllas leat dál eanet professorat, ja máŋga doavttirgrádastudeantta leat bealuštan nákkosgirjjiideaset. Dát čájeha ahte sámi akademalaš biras lea šaddamin ja nanusmuvvamin. Sámediggi doarju Sámi Allaskuvlla áigumuša ovddidit iežas nanu sámi dieđalaš ja akademalaš ásahussan. Ja mis leat vuordámušat guovddáš eiseválddit ovddavástáduasi veahkkin loktet ja láhččit dili dán ovdaneapmái.

Máilbmi min birra rievdá johtilit. Hástalusat leat máŋggabealat, ja dat gáibidit máhtu, innovašuvnna ja čovdosiid mat leat heivehuvvon min iežamet servodagaide.

Okta miin stuorámus hástalusain lea dálkkádatrievdan. Árktalaš guovllut liegganit johtileappot go máŋga eará guovllu, ja rievdadusat čuhcet eadnamiidda ja čáziide, ealáhusaide, boazodollui, ja min árbevirolaš eallinvugiide. Dán oktavuođas lea sámi máhttu ja árbediehtu guovddážis. Eat dárbbaš dušše máhtu das mii rievdá, muhto maid máhtu das mo mii sáhttit heivehit iežamet ja hukset ceavzilis servodagaid.

Danin lea dehálaš ahte árbediehtu lea nu guovddáš oassi Sámi Allaskuvlla oahpahusas ja dutkamis. Árbevirolaš máhttu ja ođđa dieđalaš máhttu eai leat vuostálaga. Go dat deaivvadit, sáhttet dat addit midjiide ođđa ipmárdusaid ja čovdosiid.

Nubbi stuora rievdan lea teknologiija. Dahkkon jierbmi ja digitaliseren leat oanehis áiggis rievdadan sihke bargoeallima, oahpahusa ja min beaivválaš gulahallama. Midjiide ii leat gažaldat dušše das, movt mii čuovvut teknologiija ovdáneami. Gažaldat lea maid das, movt mii ávkkastallat teknologiija min iežamet dárbbuid mielde.

Mot sáhttá dahkkon jierbmi ja digitála čovdosat nannet sámegielaid? Mot sihkkarastit ahte min máhttu, giella ja máillioaidnu leat oassin digitála boahtteáiggis? Ja mot sihkkarastit ahte teknologiija ovddideapmi dáhpáhuvvá sámi servodagaid iežaset eavttuid ja árvvuid vuođul? Ja seammás váruhit ahte dát ovdaneapmi ii goarit máilmmi?

Dá leat guovddáš gažaldagat - ja Sámi Allaskuvla lea báiki gos galgá jearrát, guorahallat ja digaštallat. 

Dáppe Sámi Allaskuvllas deaivvadit studeanttat ja bargit miehtá Sámi ja eará álgoálbmotguovlluin. Dat addá midjiide vejolašvuođa oahppat guhtet guimmiideamet vásáhusain ja perspektiivvain.

Dáppe leat viiddis oahppofálaldat. Ja mu sávaldat lea ahte boahtteáiggis leat ain eambbo oahppogeainnut. Ahte Allaskuvla joatká čohkket olbmuid miehtá Sámi. Ja lea báiki gos mii háhkat reaidduid ovddiđit sámegiela, ealáhusaid, kultuvrra ja servodaga. Gos mii, iežamet árvvuid ja máilmmeoainnu bokte, hástalit servodaga, ja dainna lágiin ovdánáhttit Sámi. 

Oahpaheaddjioahput ja mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu leat ain erenoamáš dehálaččat. Sámi mánát dárbbašit oahpaheddjiid ja mánáidgárdeoahpaheddjiid geat máhttet sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra, servodaga ja oahppanvugiid.

Ja mii dárbbašit eambbosiid geat válljejit dáid geainnuid. Danin lea rekrutterenbargu hui dehálaš sihke Sámi Allaskuvlii ja Sámediggái. Sámediggi lea máŋga jagi vuoruhan oahppostipeanddaid áiddo dáidda oahpuide, daningo sámi mánát leat min boahtteáigi. Juohke ođđa sámegielat oahppi, oahpaheaddji ja mánáidgárdeoahpaheaddji lea stuora resurssa olles sámi servodahkii. 

Máilbmi šaddá unnit, muhto seammás sáhttá dárbu nannet iežamet giela, kultuvrra ja identitehta šaddat stuorun. Mii fertet sáhttit leat rabas máilbmái ja seammás nannet dan mii lea min iežamet. Mii fertet hukset šalddiid boahtteáigái – muhto min iežamet eavttuin. Sámi Allaskuvla lea erenoamáš buorre báiki dán bargui.

Ja dán háliidan dadjat didjiide geat dál álgibehtet ođđa oahppojahkai:

Jearahallet. Hástalehket. Allet bala jurddašit veahá eará dahje ođđa vugiid mielde. 
Ja geavahehket dan máhtu mii juo lea dis ja din servodagain.

Boahtteáigi ii leat juoga mii dušše dáhpáhuvvá. Dat lea maid juoga maid mii ieža hábmet.

Dis lea vejolašvuohta hábmet buoret boahtteáiggi – ii dušše didjiide alcceseattet, muhto min álbmogii ja olles servodahkii. Geavahehket dan vejolašvuođa. Geavahehket lohkanbaji bures, oahpásmuvvet ođđa olbmuide ja ovttasbarget gaskaneaset.

Mun sávan didjiide buohkaide buori, movttiidahtti ja máhtolaš oahppojagi. Hui olu lihkku bargguin! Giitu!

Juekemebåalah