Manne Saemiedigkiem buerie båeteme vaajtelem barkose stoerre dïedtine jïh vaajtelibie dïhte gaagnine sjædta saemien åålmegasse jïh mijjen maadtoelaantese.
Seammalaakan goh abpe veartene Nöörje lea tïjjem dååjreme stoerre juerine.
Korona-pandemije lea aarkebiejjiem baajnehtamme jïh mijjen jieledh gaertjiedamme. Dan åvteste lissie aavoe daan biejjien gosse maehtebe gaavnedidh jïh rïhpestimmiem åktsadistie Saemiedigkeste mïerhkesjidh.
Dej steegkeldh laanteraasti gaavhtan dle geerve sjïdteme saemide gaavnedidh jïh aamhtesi bïjre laavenjostedh mejstie ektie ïedtjem utnieh.
Jeenjesh aaj lïhke maadtoeladtjh jïh voelph utnieh mejtie idie leah buektiehtamme gaavnedidh.
Maajetjh aelkebe daelie bååstede båetedh vielie iemie tïjjide.
***
Daan biejjien ahkedh jienebh vuesiehtimmieh vuejnebe klijma lea jarkelimmesne.
Klijmajarkelimmieh joekoen noerhtedajvide jïh aalkoeåålmegidie tjarke baajnehtieh.
Saemieh mah aerpievuekien jielieminie eatnamisnie berkieh, dååjroeh eaktoeh leah jarkelimmesne.
Daelvie jïh gïjre 2020 vuesiehtin båatsoe lea joekoen prååsehke, leamkadahkine, tjåetskieminie jïh stoerre veahkah lopmeste jïh jïengeste.
Båatsoeseabradahke stoerre barkoem darjoeji juktie sijjen bovtsh beerkedh.
***
Jienebh saemieh leah heartoeh bivteme jïh saemietrïegkenassen jïh psykiske jïh fysiske vædtsoesvoeten bïjre soptsestamme.
Eerlege årrodh dagkerh soptsesi bïjre stoerre heartoeh jïh stoerre vieksiesvoetem kreava. Maehtebe ajve jïjtjene sisnie ussjedidh man geerve lea orreme dam darjodh.
Raaktan dan åvteste edtjebe dåajmijeslaakan jïh ååkteminie gaavnefedtie båetedh dovne dejtie mah soptsestieh, jïh dejtie mah eah doesth soptsestidh.
Gaajhkesh krïevenassem utnieh profesjonelle viehkiem åadtjodh yskeres jïh geerve jieledetsiehkine.
***
Statistihke ånnetji tjoeperdihks guvviem evtiedimmeste saemien tjïeltine guvvede: Almetjelåhkoe ånnene jïh gellie noerh eah bååstede hïejmesæjjan båetieh mænngan ööhpehtimmiem vaalteme.
Aerpievuekien saemien jielemh leah vihkele gïele- jïh kultuvreguedtijh, jïh eevre vihkeles sijjiem saemien seabradahkine utnieh.
Seamma tïjjen daerpies vijriehkåbpoe ussjedidh. Stuerebe gellievoete barkoesijjijste lissiehtamme aarvoesjugniedimmiem, kreativiteetem jïh sjugniedimmiefaamoem vadta.
Daajroen jïh dotkemen tjïrrh våarome orre barkojde bïejesåvva.
Dovne Saemien jïlleskuvle, UiT Nöörjen arktiske universiteete jïh Noerhte universiteete ööhpehtimmiem faalehtieh mah sijhtieh sjyöhtehke årrodh saemien seabradahkine åvtese.
Saemiedigkie vierhkievierhtieh reerie mah hijven vijriehkåbpoe illedahkh saemien seabradahkide vedtieh.
Laavenjostosne jeatjah aktöörigujmie Saemiedigkie sæjhta maehtedh laavenjassem vaeltedh nænnoes saemien voenges seabradahkh evtiedidh, jïh noere saemien gründerh skreejrehtidh sijjen nïekedassh saetniedehtedh, jïh orre barkoesijjieh sjugniedidh.
***
Gellene lehkesne eadtjohkelaakan barkeminie saemien gïelide nænnoestidh.
Barkoe mejtie vierhtiealmetjh darjoeh jïh barkoe mij dorjesåvva Saemiedigkeste, tjïeltijste jïh staaten åejvieladtjijste illedahkh vedtieh.
Gellene lehkesne vååjnoe goh saemien gïelh veaksahkåbpoe tjåadtjoeh goh aarebi, jïh dïhte åålmegerïekteles vaarjelimmie julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeli åvteste lea veaksahkåbpoe sjïdteme.
Barkoe saemien gïelide nænnoestidh ij leah læjhkan gaervies. Akten digitaale tïjjeaalteren saemien gïelh aaj orre haestemi uvte - jïh nuepiej uvte tjåadtjoeh.
***
Staaten åejvieladtji syjhtedassh saemiepolitihken åvteste gellie luhkiejaepieh, leah orreme tjirkedh saemieh doh seamma reaktah utnieh goh jeatjebh, sijjen kultuvrem jïh sijjen gïelh gorredidh.
Saemien organisasjovnigujmie, aktöörigujmie jïh byjresigujmie ektine dellie tïjje doekoe aaj institusjovnh tseegkesovveme mah sjïere dïedtem utnieh saemien gïelem, kultuvrem jïh seabradahkejieledem gorredidh.
Fïereguhtene suerkesne dah barkoem darjoeh mij stoerre aarvoem åtna.
***
Maanah jïh noerh leah saemien gïeli, kultuvren jïh seabradahkejieleden båetije aejkie.
Noere saemien musihkerh jïh tjiehpiedæjjah leah våårtegs earoehtimmiem åadtjodh dan åvteste gellievoetem saemien kultuvren jïh gïelen sisnjeli vuesiehtieh.
Goh nasjovne daarpesjibie dej soptsesidie goltelidh, jïh naemhtie daajroem åadtjodh guktie dah tuhtjieh lea byjjenidh goh noere saemie daan biejjien.
Dah leah åvteguvvieh mejtie dovne Saemiedigkie jïh mijjieh goh laante edtjebe garmerdidh.
***
Goh tjirkijh mah leah saemien åålmegistie jïh saemien åålmegen åvteste veeljesovveme, Saemiedigkie lea vihkeles mandaatem åådtjeme.
Daelie stoerre veanhtadimmieh Saemiedigkien barkose dejtie minngebe njieljie jaepide. Tjirkijh stoerre laavenjassh sijjen uvte utnieh, mejtie edtjieh loetedh dan buaratjommesasse saemien åålmegen åvteste.
Manne Jupmelem birrem Saemiedigkien barkoem bueriesjugniedidh jïh daejnie bæjhkohtem 9. Saemiedigkie lea rïhpestamme.