Stuoradikki mearrádus ja ráđđehusa čuovvoleapmi - Makkár váikkuhusat šaddet duohtavuođakommišuvdnii luondduhálddašeami dihte?
Min meahcci ii leat šat oadjebas, min árbevirolaš barggut eai leat šat dohkálaččat, min mánát eai šat dovdda bargguid ja doahpagiid, min barggu ja máhtu duššindahket, min báikenamaid rievidit, min luottaid ja jekkiid álget amas olbmot oamastallat. Min mehciid dáruiduhttet.
Dá lea sitáhtta maid lean viežžan duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas. Kommišuvdna čállá ahte sii leat sihke čoahkkimiin ja jearahallamiin deaivvadan olbmuiguin geat leat hirpmahuvvan das mo eisseválddit hálddašit meahci.
Midjiide álgoálbmogin lea luondu kultuvrra, identitehta ja giela vuođđun. Meahcásteapmi, sámi ávkkástallan ja luondduresurssaid hálddašeapmi, lea ássama vuođđun sámi guovlluin ja guovddáš sámi kulturguoddi.
Luondduhálddašeapmi lea dan dihte hui dehálaš fáddá duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta čuovvoleamis.
Sátni ”luondu” ja ságastallan luondduhálddašeami birra čájeha maiddái čielgasit dan, ahte dáruiduhttin maiddái bággii midjiide eará máilmmioainnu. Dárogielas ja dáčča jurddašanvuogis earuhit ”inn-” ja ”utmark”, mas ”innmark” lea kultuvra ja ”utmark” fas lea luondu. Hállojuvvo maiddái ”urørt natur” birra, dahje luonddu birra mii ii leat geavahuvvon. Dát jurddašanvuohki ii leat sámiin.
Nu go diehtibehtet, de sámegielas eat earut luonddu ja kultuvrra. Mii hállat meahci ja meahcásteami birra – mo árbevirolaš máhttu dahká vejolažžan ávkkástallat luondduburiiguin guoddevaš vugiin.
Kommišuvdnaraporta čujuha dasa mo stáhta politihkka ja kolonialiseren lea váikkuhan sámi meahcásteapmái hui negatiivvalaččat.
Lea badjel guokte jagi áigi go kommišuvdna geigii raporttas Stuorradiggái.
Dáruiduhttima hávit eai leat vel savvon. Leat hávit maid mii leat árben, muhto maiddái hávit mat leat báhcán duohta vásáhusain. Mii dovdat persovnnalaš bákčasa, muhto maiddái oktasaš bákčasa.
Oallugat imaštallet ahte leago soabadeapmi obage vejolaš?
Dan gažaldaga jearaimet mii maid dalle go sáddiimet kommišuvdnaraportta gulaskuddamii sámi servodahkii 2023:s, ja dalle go meannudeimmet raportta ovcci iešguđetge áššis Sámedikki dievasčoahkkimis 2024:s.
Sámediggi gávnnahii ahte jus galgat sáhttit soabadit, de ferte divvojuvvot.
Soabadeapmi lea Sámedikki mihttomearri boahtteáigái ja bajimuš višuvdna servodaga birra, mas mii sáhttit ovttas eallit luohttevašvuođain ja dohkkehemiin nubbi nuppi gillii ja kultuvrii.
Vai dan muddui ollešeimmet, de fertet mii hukset luohttámuša ja mii dárbbašit ahte Norgga eiseválddit čájehit dáhtu duođalaččat váldit sámiid rivttiid. Mii fertet oaidnit čielga doaimmaid maiguin divvu dan mii lea billašuvvan, ja midjiide ferte addojuvvot vejolašvuohta váldit ruovttoluotta dan mii mis lea rivvejuvvon. Vearrivuođat maid mii dál vásihit, fertejit bissehuvvot, ja boahttevaš eahperievttit galget eastaduvvot.
Dát guoská maid luondduhálddašeapmái. Oassin das go Sámediggi meannudii duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta, de mearridii Sámedikki dievasčoahkkin (áššis 012/24) ahte:
Lea dárbu vuđolaččat geahčadit dan vuogi mii lea leamaš guhkit áiggi, mas sámi meahcásteapmi ii leat vuhtiiváldojuvvon muddemiid ja láhkamearrádusaid oktavuođas.
Fertejit čađahuvvon doaibmabijut oassin eiseválddiid kommišuvnna raportta čuovvoleamis seailluhan ja ovddidan dihtii meahcásteami ja sámi meahcceealáhusaid.
Resurssaid ja guovlluid geavaheami reguleremat fertejit heivehuvvot meahcásteapmái ja sámi ávkkástallamii.
Sámi meahcásteddjiid vuoigatvuođat meahcceresurssaide fertejit duohtavuođas dohkkehuvvot, ja sis ferte leat vejolašvuohta ávkkástallat valljodagaiguin.
Árbedieđu meahcásteami birra ferte kártet ja systematiseret.
Dálá láhkamearrádusat eai leat heivehuvvon sámi meahccegeavaheapmái ja daid ferte revideret. Sámediggi čujuha earret eará dasa ahte bargu mohtorjohtaluslága rievdademiin, fuođđolága revideremiin, Luonddušiehtadusa implementeremiin ja álgoálbmogiid biebmovuogádagaiguin lea dehálaš meahcásteami sihkkarastimii.
Dievasčoahkkin dárkkuhii maid ahte buot árbevirolaš sámi ealáhusat mat seailluhit sámi giela ja kulturárbevieruid – boazodoallu, mearra- ja sáivaguolásteapmi, meahcásteapmi ja eanandoallu jna – leat kulturguoddi ealáhusat, ja dain lea ja galgá leat álgoálbmot- ja álbmotrievttalaš suodjalus.
Buot mearrádusat maid Sámediggi dagai duohtavuođa ja soabadeami birra sáddejuvvojedje Stuorradiggái, ja Sámedikkis ledje čielga vuordámušat dasa, ahte Stuorradiggi sihkkarastá ahte raporta čuovvuluvvo systemáhtalaččat.
Stuorradiggi meannudii raportta measta juste jagi áigi, skábmamánu 12. beaivvi 2024:s.
Dalle bivddii Stuorradiggi almmolaččat ándagassii dáruiduhttinpolitihka jođiheami ovddas.
Stuorradiggi dagai maiddái mearrádusa mii sisttisdoallá geatnegasvuođa nannet máhtu min oktasaš historjjá birra, nannet sámi gielaid ja kultuvrra, ja čuovvulit guhkitáiggi badjel. Dađi bahábut ii váldán Stuorradiggi doarvái vuhtii sámiid spesifihkka dárbbuid ja vuoigatvuođaid, erenoamážit das mii guoská kulturdoaimmaheapmái ja vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáhcái.
Máŋgga láhkai lei skábmamánu 12. beaivi, vaikko leige historjjálaš beaivi, maiddái beaivi go massiimet vejolašvuođaid.
Ii oktage mearrádus maid Stuorradiggi dagai dan beaivvi, lean spesifihkka luondduhálddašeami birra.
Muhto mii bargat ain dan ovddas ahte duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas galgá leat váikkuhus luondduhálddašeapmái. Ja doppe leat muhtin buorit áššit.
Ovdamearkka dihte boahtá doibmii ođđa fuođđoriggodatláhka 2026 suoidnemánu, mas lea ođđa paragráfa mii mearrida ahte galgá deattuhit sámi kultuvrra luondduvuođu vuhtiiváldima ja ahte galgá čuovvut internationála šiehtadusaid ja álbmotrievtti.
Dáruiduhttin váikkuhii buot áššiide ja bisttii guhká. Dan ferte soabadeapmi maid dahkat. Dat ii dahkkojuvvo ovttaskas mearrádusa dahje instánssa bokte. Dan ovddas ferte bargat guhkit áiggi badjel. Mun doaivvun ahte mii oaidnit rievdadusaid ja ahte mii olahit mihttomeari soabadit.