Buerie båeteme!

Sïjhtem gaajhkesidie jiehtedh buerie båateme diekie, Tråantese, daan tjåanghkose. Daesnie gaajhkesh dijjieh guessie åarjelsaemien dajvesne.

Saepmie lea stoerre jïh saemieh njieljie staatine årroeminie. Saemien gïele- jïh kultuvre rïjhki raastah juhtieh, jilleste luvlese. Saemien tjeahpoe- jïh kultuvresuerkie raastendåaresth.

Saemien parlamenteeri raerie SPR lea laavenjostoeorgaane gaskem gaajhkh saemiedigkieh Soemen, Svöörjen jïh Nöörjen bealesne. Dah berkieh raastendåaresth aamhtesigujmie. Gaatesjen idtjin naaken mijjen presideentijste maehtieh diekie båetedh daan aejkien, men manne daesnie goh saemiedigkieraerie jïh politihkerinie. Manne edtjem gaajhkijste heelsedh dijjide.

Dïhte baakoe “immaterijelle kultuvreaerpie” mejtie geerve gaertjiedidh (avgrense). Jielije kultuvreaerpie jïh jielije aerpievuekie / tradisjovnh lea aaj baakoeh mejtie nuhtjebe. Men, seammasïenten eah seamma ulmiem utnieh gaajhkh tsiehkine.

“Gieries maanan gellie nommh”. Edtjem pryövedh daam buerkiestidh mov jielemen mietie:

Manne båatsoesaemie, jïh dan åvtesne aerpievuekien maahtoe jïh immaterijelle kultuvreaerpie båatsoen bïjre mov vaajmoen lïhke. Goh maahtoe dajven bïjre, jïh guktie bovtsh juhtieh jaepien tjïrrh jïh bïegken vööste. Maahtoe beapmoen aerpievuekie, guktie dejnie gïehtelidh jïh beapmose nuhtjedh. Men aaj guktie abpe bovtsem nuhtjebe vætnose, skåerrie, dueljie, soene, tjåervie nejpide jïh jïjnjh vielie.

Vihkeles daajroe, guktie dam darjodh jïh buektedh, gåessie bööremes vaeltedh jïh man bïjre daerpies ussjedidh. Vihkeles daejredh jis tjuara daam darjodh naan sjïere vuekiej mietie, maam tjuara jïh maam ij byöroeh darjodh. Vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja gåetiem tseegkedh, jïjjedidh jallh guktie dåemede gosse guessine båata.

Mijjen immaterijelle aerpievuekie vååjnesasse båata mijjen vuekine, jielieminie, vueline, soptsesinie. Gïele lea mijjen dïrregh dam guedtedh, gaajhkh baakoej mietie.

Munnjan stoerre aarvoe maehtedh dan mietie byjjenidh, lïeredh, jïh darjodh. Men, aaj såarkoem damtem, juktie mijjieh joe jïjnjh maahtoem jïh aerpievuekiem dasseme, juktie åajaldehteme jallh tjoereme daam tjïekedh kristesovvemen jïh daaroedehtemen gaavhtan.

Mubpie bielesne tjoerebe aavoedidh gosse vuejnebe orre vuekieh, jïh orre teknologije nuhtjesåvva guktie gaskestalledh, vöörhkedh, bievniehtidh, lïerehtidh, ööhpehtidh guktie aerpievuekiem båetije boelvide jåarhkesåvva. Ibie gaajhkem dasseme, dan åvteste vihkeles vaarjelidh mejtie utnebe, båetije boelvide ööhpehtidh, men aaj vuartasjidh mejtie maehtebe bååstede vaeltedh mejtie dasseme.

Dejbeeli jeatjhlaakan veasoejimh jïh kultuvreaerpie stuerebe bielie mijjen aarkebiejjeste. Daan biejjien bievneme jïh jåarhkeme vielie organiseereme, goh kuvsjine, skuvline, jïh tjåanghkoesijjine. Museumh, arkijvh, kultuvreinstitusjovnh, siebrieh, organisasjovnh jïh sjïere almetjh vihkeles barkoem darjoeh jïh ïedtjem vuesiehtieh. Gæjhtoe dijjieh daam darjoeminie, mijjen åålmegi kultuvren åvteste.

Kultuvreaerpie bielie manneste, mov identiteetesne. Numhtie gaajhkesidie. Tjoerebe barkedh guktie maahtoe mijjen maanide jåarhkesåvva guktie jielije kultuvreaerpie daan biejjien jïh båetije aejkien sjædta.

-----         

Mijjen gellie haestemh, jïh sïjhtem dejtie tjuvtjiedidh:

• Daerpies formelle jïh ovformelle ööhpehtimmie
• Daerpies sjïehteladtedh dååjrehtimmiem jïh nuepie vuekide juekedh
• Orre vuekieh evtiedidh
• Daerpies vielie daajroem åadtjodh, jïh goerehtidh, dokumenteeredh jïh bievnedh
• Daerpies vaarjelidh kultuvreles appropriasjovnen vööste jïh nuhtjemen vööste mïsse ibie dåhkasjehteme

-----

Daennie tjåanghkosne åadtjobe govledh Unesco-konvensjovnen immaterijelle kultuvreaerpien bïjre jïh dah internasjonaale læstoej bïjre konvensjovnen lissiehtimmie. Aavodem vielie dan bïjre govledh jïh magkerh dååjrehtimmieh åådtjeme gosse syökeme, sïjse tjaalasovveme jïh guktie daate dijjen institusjovnide tsevtseme. Mejtie aaj dijjen naan vuajnoeh jis daate akte nuhtegs geajnoe mijjen immaterijelle kultuvreaarpan.

Vuajna goh saemien tjeahpoe- jïh kultuvre vielie vååjnesasse båateme, joekoen dïhte, åvtese jåvhta. Åadtjobe vielie govledh magkerh nuepieh jallh haestemh aerpievuekie- jïh kultuvrebarkijh, tjiehpiedæjjah, institusjovnh jïh jeatjah vuejnieh sijjen barkojne dejnie.

Digitaliseereme maahta buerie dïrreginie årrodh jis edtja dokumenteredh, jaksoes darjodh (tilgjengeliggjøre), bievnedh jïh dotkedh. Men, mejtie haestemh jallh dilemmah daesnie aaj?

-----

SPR haestemh immaterijelle kultuvreaerpievuekie bïjre lutnjie jïh tuhtjie vihkeles loetemh (løsninger) gaavnedh gaajhki vuajnoej mietie, abpe Saepmien mietie, jalhts tsiehkie jeatjhlaakan ovmessie laantine.

SPR:n Darjomesoejkesjisnie kapihtelisnie Kultuvreaerpie jïh aerpiemaahtoe, akte ulmie: «Utforme en felles samisk tilnærming for forvaltning av samisk kulturarv og tradisjonell kunnskap, utifra behov og metoder for beskyttelse av dette». 

Jaepien 2020 jïh 2021 goerehti jïh åvteprosjeektem utni mij vuartasji guktie saemien immaterijelle kultuvreaerpiem reeredh jïh organiseeredh. Akten jaepien juassah tjåanghkoe Inari:sne, desnie åadtjoejimh digkiedidh guktie barkojne jåerhkedh. Håhkesjibie daate tjåanghkoe viehkehte mijjem akte sïllem åvtese vaedtsedh guktie ektine prinsïhpide gaavnebe kultuvreaerpiem reeredh.

Stoerreseabradahke jïh åejvieladtjh tjuerieh vielie daajroem åadtjodh jïh saemien kultuvreaerpiem jååhkesjidh goh bielie gellievoeteste Noerhtene. Åejvieladtjh sjïere jïh bijjemes dïedtem åtna ekonomijem gorredidh jïh sjïehtedadtedh guktie dïhte åådtje jåerhkedh jieledh aaj båetije aejkien.

Gellie aktöörh maehtieh dåeriedidh, evtiemtidh, jïh nænnoestidh saemiej tjeahpoem, kultuvrem jïh kultuvreaerpiem båetijen aajkan. Åejvieladtji dïedte implementeredh jïh fulkedh Unesco-konvensjovnem immaterijelle kultuvreaerpien vaarjelimmien bïjre.

Kultuvreraerieh noerhten rïjhkine, Noerhten ministeereraerie, Noerhten raerie jïh jienebh, tjuerieh ektesne soptsestidh jïh laavenjostedh. Aavodem soptsestæmman minngemes boelhkesne daan tjåanghkosne, jïh håhkesjem dijjieh joe vuajneme nuepiem gååvnesieh jïh dijjen dïedte mujhtedh Saepmie aaj Noerhtene, jïh saemieh lea Noerhten jïh Europan aalkoealmetje.

Gellie aspekth jïh haestemh gååvnesieh, vielie enn mij daelie neebnesovveme. Dan åvteste daerpies aamhtesem lutnjedh, vååjnesasse bïejedh, dotkedh jïh politihkem evtiedidh.

SPRn luvhtie, saemiedigkien luvhtie, sïjhtem jiehtedh manne aavosne Kultuvredepartemeente vaajtele tjåanghkoem öörnedh goh akte bielie åvtehkijstie Noerthen ministeereraereste 2022, aaj goh jåarhkeme tjåanghkoste Aanaresne dæjman gosse Soeme åvtehkinie lij.

Sïjhtem aaj tjuvtjiedidh hijven laavenjosteme orreme gaskem Kultuvreraerie jïh Saemiedigkie nöörjen bielesne, aaj daam tjåanghkoem öörnedh.

Gæjhtoe jïh lahkoe programmine!