Majesteete Gånka Harald, Gånkan åajvaladtje Kråvnaprinse Haakon, åajva saemiedigkiepresideenth jïh åvtehke, Stoerredigkien voestes mubpiepresideente, staateraerie, Jollemesreakta-justitiarijuse, saemiedigkietjirkijh, gieries gaajhkh bööresovveme guessieh, akte stoerre aavoe jïh earoe munnjien goh stoerretjåanghkoen åvtehke dijjem buerie båeteme vaajtelidh daan vyörtegs rïhpestæmman åktsadistie saemiedigkeste.
Joekoen sjollehke maehtedh dijjem buerie båeteme vaajtelidh bååstede stoerretjåanghkoesavkese vihth, Saemiedigkien jïjtjehke vaajmoe – guhkies boelhken mænngan striengkies krïevenassigujmie jovnesen jïh suetievaarjelimmieråajvarimmiej gaavhtan. Pandemije ij leah nåhkeme,men dejtie jeanatjommesijstie mijjeste aarkebiejjie lea aalkeme bååstede båetedh iemie tïjjese vihth. Maehtebe vihth sinsitniem buarastehtedh jïh gieries barkoevoelph jïh voelph gaanedidh daan stoerre biejjien. Manne aaj joekoen geerjene barkoevoelph sveerjen jïh soemen bieleste Saepmeste buerie båeteme vaajtelidh. Saemien åålmege jïjtjemse raastehts åålmeginie gohtje, men pandemijesne raasth tjïelke heaptojne mijjen åålmegasse sjïdtin. Staateraasth jïh staati joekehts gïetedimmie Covid-19-pandemijeste leah haestemh mijjen ektiebarkose jïh saemien laavenjostose sjugniedamme, jïh jieliemidie jïh kultuvrebarkose raasti rastah. Noerhtelaanti staath byöroeh raerieh jïh åssjalommesh Nöörjen, Sveerjen jïh Soemen Saemiedigkijste syökedh vuekieh gaavnedh dagkerh saemien raasteheaptoeh båarhte vaeltedh båetijen aajkan.
Saemiedigkien bieleste leam aaj joekoen madtjele majesteete Gånka Harald lea stieresne jïh dam byögkeles rïhpestimmiem åktsadistie Saemiedigkeste tjïrrehte. Gosse Gånka jïh kråvnaprinse Haakon leah stïeresne daesnie dellie dïhte dam joekoen hijven ektiedimmiem gånkagåetien jïh saemien åålmegen gaskem vuesehte. Saemiedigkie lea tjirkijinie saemien demokratijen åvteste, mij edtja seamma iemie sijjiem utnedh nasjonaale eatnamisnie goh nöörjen demokratije.
Gaatesjen mijjen leah dååjrehtimmieh daanjaapetje saemiedigkieveeljemistie, mij vuesehte annje jïjnje fååtese. Mijjieh stoerre haestemh veeljemisnie dååjreme mah leah mijjen dïedten ålkolen, men aaj jeatjah praktihkeles tsiehkieh mijjen dïedten nuelesne mejtie maehtebe buerebe darjodh. Saemiedigkie itjmies fiejlieh jïh vaanoeh Saemiedigkien veeljemelåhkosne vueptiesti veeljemen åvtelen, mah seapan jïjnjem båasarimmiem jïh jueriem sjugniedamme. Lij dåeriesmoerh seedtemen bïjre læstojste jïh krirriej programmijste. Jeenjesh mijjeste lin sån aaj sïjhteme veeljemeilledahke lij riejries sagke aarebi. Jïh annje dle numhtie, åajvahkommes ajve saemien medijh mah Saemiedigkieveeljemen bïjre tjaelieh, jïh nasjonaale saerniemedijh ajve sveek-aejkien aamhtesh dan bïjre darjoeh. Dïhte akte demokraateles dåeriesmoere aktene laantesne gusnie dïhte saemien edtja dejnie nöörjen mïrrestalledh. Edtjebe daejtie haestiemidie kreeptjestidh jïh hijven vuekieh gaavnedh guktie dejtie loetedh.
Jalhts Saemiedigkien veeljemelåhkoe læssene jaepeste jaapan, ibie dam seamma lissiehtimmiem vuejnieh dej luvnie mah meatan veeljemisnie. Jïh joekoen onne låhkoe dejstie nööremes veeljijijstie. Akte haesteme dovne saemien jïh nöörjen demokratijesne – gidtjh noere almetjh eadtjalgehtedh. Mah syjhtedassh jïh sjaavnjoeh mijjen leah saemien demokratijese? Guktie edtjebe bööremeslaakan saemiedigkieveeljemem loetedh båetijen aejkien? Jïh guktie edtjebe dejtie noere veeljijidie jaksedh, dah mah båetijem aejkiem sijjen åelkiej nelnie guedtieh. Dah leah stoerre jïh geerve gyhtjelassh mah eah daarpesjh dan aelhkie vaestiedassh utnedh. Saemiedigkien stoerretjåanghkoe dïhte mij tjuara dïsse lïhkebe vuartasjidh båetijen boelhken.
Gieries saemiedigkietjirkijh, sïjhtem dijjem veeljeminie jïh daejnie biejjine lahkoehtidh – jïh dej gelliej stoerre laavenjassigujmie mah leah vuertiemisnie. Dijjieh dih gellie domtesh akten dagkeres biejjien damtede, dovne ååkteme jïh gijhtelesvoete dan leajhtadimmien åvteste maam saemien åålmegistie åådtjeme, men aaj optimisme, ïedtje jïh dåajvoeh dan barkoen bïjre mij vuertieminie. Lahkoeh dijjese mah orrestamme leajhtadimmiem åådtjeme, jïh baahkes buerie båeteme dijjese mah tjirkijinie sjidtieh goh ellen voestes aejkien. Vaeltede meatan daejtie domtesidie, dovne optimisme jïh heartoeh dijjen barkoen sïjse doh båetije njieljie jaepieh. Biejjieh sijhtieh båetedh gusnie dijjieh daarpesjidie såemies daejstie faamojste veedtjedh, juktie daamtaj daerpies heartoejgujmie juktie unnebelåhkoen gïeline årrodh.
Mijjen åålmege lea gaatesjen daamtaj tjoereme mavvas orreme jïh jïjnjem töölleme. Dam akten ahkedh tjerkebe digkiedimmieklijmesne vuejnebe gusnie dïhte saemien trïegkenassem, aajhtoeh jïh sïerredimmiem dååjroe. Maahta stoerre konsekvensh saemien seabradahkedigkiedæmman utnedh jis ajve akte bielie åådtje geehpedh, mearan dïhte mubpie bielie mualhnja dan åvteste ij åajsoeh. Mijjieh jeenjesh mah dejstie skaarijste tjoeperdibie mah joekoen dïhte noere boelve dååjroe. Mijjieh goh saemien almetjeveeljeme almetjh dïedtem utnebe bieljelidh mijjieh ibie dam jååhkesjh, men ibie oktegh daam dïedtem guedtieh.
Tseegkeme Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovneste lea joekoen vihkele aamhtese orreme Saemiedægkan aarebi boelhkh, jïh daan boelhken kommisjovne sæjhta sov reektehtsem Stoerredægkan deelledh. Soptsestimmiereaktakommisjovne sæjhta aaj dam darjodh. Gåabpegh kommisjovnh leah daan raajan gellie soptsesh jïh dååjrehtimmieh saemien seabradahkeste govleme mah leah vesties saemietrïegkenassen jïh sïerredimmien bïjre. Saemiedigkien bieleste veanhtadibie daate lea teema dejnie båetije reektehtsinie, jïh sïjhtebe dan åvteste tjarke dovne Stoerredigkiem jïh reerenassem reesedh soptsesidie goltelidh mah saemien seabradahkeste båetieh.
Saemien åålmegen daerpiesvoeth jïh visjovnh båetijen aajkan, jïh vuekieh guktie daejtie haestiemidie loetedh mejtie dåastobe, dejtie mijjieh tjoerebe tjïertestidh. Mijjieh goh åålmege reaktam utnebe mijjen båetijem aejkiem tjïertestidh. Saemiedigkie lea representatijve orgaane saemien gïelen åvteste, mij dovne politihkeles nuepieh jïh loetemh vadta don bööretjommesasse saemien seabradahkese. Dan sisnie aaj byjhkesjimmie mijjieh libie jearohke hijven laavenjostoste nöörjen åejvieladtjigujmie, jïh sinsitniem ååktedh. Joekoen sjollehke mijjieh orre boelhkem aelkebe gusnie saemien-nöörjen laavenjostoe lea sagke nænnoesåbpoe jïh vïedteldihkie sjïdteme dan laakevïedteldihkie konsultasjovnedïedten tjïrrh gaajhkide nöörjen åejvieladtjenjieptjide, maam Stoerredigkie nænnoesti aarebi daan jaepien, jïh mij gamte dåaresthpolitihkeles sïemesvoetem åtna Saemiedigkesne. Konsultasjovnh huksieh saemien vuajnoeh bieline sjidtieh sjæjsjalimmieprosessijste, mah vihth buerebe sjæjsjalimmievåaromem vedtieh. Dïhte aevhkine sjædta gaajhkesidie.
Daej baakoejgujmie gaajhkesh dovne buerie båeteme vaajtelem saemiedigkien rïhpestæmman.
Orre veeljeme tjirkijidie jïh orresistie veeljeme tjirkijidie buerie båeteme vaajtelem vihkeles barkose.
Jupmele Gånkam bueriesjugnede!