Ibie maehtieh tjelmide gaptjedh dan åvteste mij heannadamme, jallh maehtebe Fovsen-aamhtesistie maam akt lïeredh juktie dagkeres tsiehkieh gervedh. Daan raajan reerenassen bieleste orreme dah edtjieh jienebem goerehtimmieprosessh utnedh laaketsiehkien namhtah mej duakan Fovsen Vind jïh Roan Vind aajhterh tjïekedieh, jallh barre sjaevehtsvoete juktie galkebe gervedh ovdæjpele nænnoestimmide vaeltedh jïh vihth daejtie tjïrrehtidh. Ij årroeh gujhth badt naemhtie dah sijhtieh lïeredh. 
Saemiedigkiepresideente Silje Karine Muotka
Saemiedigkieraerie lea aamhtesem bïejeme Saemiedigkien dïevestjåanghkose jïh tjïelke vuertemh åtna guktie galka Fovsenaamhtesem tjåavodh. Saemiedigkien moenehtse aamhtesem gïetedalla våhkoe 8 jïh dïevestjåanghkoe dam gïetede våhkoe 10 (njoktjen 7-11. b.). Dovne Ålja- jïh energijedepartemente jïh bïegkefaamoesïelth buerie båeteme, seamma goh gaajhkh jeatjebh, Saemiedigkien dïevestjåanghkose goltelidh guktie Saemiedigkie dam aamhtesen illeldahkh vuajna.
Saemiedigkie annje vuarta reerenasse galka meadtam gaatelassjedh maam Fovsen båatsoe læjjadamme, jïh vuertieminie Ålja- jïh energijedepartemente sleajhta konsesjovnem maam Jïllemesreakta jeahta dïhte ovdæjpele. Dïhte daerpies vuelkemesijjie juktie prosesse jaehkemes goh galka båatsoen jielemem gorredidh Fovsen daelvielaantesne.
Nöörjen institusjovne almetjereaktide (NIM), mij lea Stoerredigkien åårgane almetjereaktah evtiedidh jïh vaarjelidh, tsïengelen 21. b. jïjtje vijries reektehtsem bæjkoehti almetjereaktan vaarjelimmien bïjre gaartjadovvemi vööste saemien dajvesne. Fovsenaamhtese goevtesisnie daennie reektehtsisnie. NIM vuesehte maam reerenasse maahta darjodh juktie Nöörje almetjereaktaj mietie buerebe dåemede gåessie aareale gaartjadåvva saemien åtnoedajvesne.
Dah mah gaartjadovvemen illeldahkh goerehtieh saemien åtnoedajvesne tjuerieh tjïelkebe vuesiehtidh dah eah aktine daejgujmie gïeh tseegkieh, jïh dah saemien reaktautnijh tjiehtieh åadtjodh eensi laakan meatan årrodh gosse dam goerehte. Daarpesje dotkemem nænnoestidh guktie bigkeme båatsoem dijpie. Sïjhtem lissiehtidh jis galka dotkemem nænnoestidh tïjjen mietie, dle tjuara aaj båatsoeööhpehtimmiem sjïere faagine evtiedidh. Daanbien ij leah nuepie båatsoefaagen maastereööhpehtimmiem vaeltedh. Ibie maehtieh vuejnedh Nöörjem man ij leah maastereööhpehtimmie jïh gamte dotkeme faagesuerkine gööleme, laanteburrie jïh skåakeburrie. Men faagesuarkan båatsoe, mij lea joekoen vihkeles saemide, daelie tsiehkie annje naemhtie 2022.
Tjuara båatsoen aarealevaarjelimmiem nænnoestidh båatsoelaakesne jïh laakh tjuerieh almetjereaktan vierhtiedimmieaamhtesh tjïelkestidh saemien åtnoedajvine. 2021:n laakeproposisjovnesne konsultasjovni bïjre jeahta departemente sæjhta bijjemes raeriestimmieh vierhtiedidh almetjereaktan materielle raastem reguleeredidh saemien åtnoedajvine. Saemiereaktamoenehtse dam eevtji 2007:esne. Im vuejnieh gænnah man sjïekenistie galka vuertedh dagkeres laakebarkoem aelkiehtidh. Ovtjïelke reektaguarkoe guktie gaartjadovvemh vierhtiedidh saemien dajvine dorje juktie löövles prosessh båetieh, nænnoestimmieh mej vaenie legitimiteete jïh vaahra almetjereaktah miedtedh. Ij gïese gih aevhkine.
Laakh mij rïhpestieh juktie sjædta praksise baajedh aelkedh tseegkedh luhpien mietie eannan ekpropriasjovnem saaht vadteme, tjuara daejtie jeatjahtehtedh. Im dam vuejnieh jeatjahlaakan goh dïhte Fovsenaamhtesen goerpine sjïdteme gaajhkesidie gïeh meatan orreme, åejvienjoelkedassem daarpesje juktie ij maehtieh åvtelbodti luhpiem vedtedh saemien eatnemh gaertjiedidh mesnie galka almetjereaktan eensielaakan vierhtiedidh.
NIM-reektehtse aaj vååjnesasse beaja man vihkeles dah sïelth jïh dej aajhterh dïedtem vaeltieh almetjereaktaj mietie dåemiedidh. Dagkeres dïedte joekoen vihkeles sïeltide mejtie staate eekie. Goh nuepiem åvtelbodti gaertjede dejtie gïeh sijhtieh aelkedh bigkedh daelie dah tjuerieh aaj aktine saemien reaktautnijigujmie tjomperh loevesjidh jïh ij galkh barre jïjtse vuajnoem vaarjelidh. Dah tjuerieh geehtedh juktie eensilaakan almetjereaktan vierhtiedidh jïh dan bïjre soptsestidh. Ij gujhth munnjien åehpies magkeres vierhtiedimmie dej stoere bigkemeaamhtesi åvteste saemien åtnoedajvine. Rïhpesvoete dan bïjre dorje juktie sagke aelkebe sjædta eensilaakan govlehtalledh.
Hurddalplattformesne jeahta «Nöörje galka laantine gaavalohkine årrodh aalkoealmetji reaktaj dïehre». Jis dïhte ulmie galka sisvegem utnedh dellie Fovsenaamhtese vuesehte reerenasse tjeahta aelkedh barkedh. NIM-reektehtse viehkiem vadta dovne reerenassese jïh ålja- jïh energiministerasse Marte Mjös Persen. Råajvarimmieh mejtie NIM vuesehte maahtah viehkiehtidh tjirkedh juktie mijjieh Nöörjesne ibie gåessegh vihth daarpejsh meadtam vuejnedh mij Fovsesne orreme.