Saemiedigkieraerien Biejjienaalkoebæjhkoehtimmie jeahta mijjieh sïjhtebe saemiengïeleldh ektievoetem tseegkedh gusnie fïereguhte nuepiem åådtje sov gïeleldh evtiedimmine lyhkesidh. Daate jiehtege ij leah saaht mij jiehtieginie. Jis fïerhte almetje sov gïeleldh evtiedimmine lyhkese, dellie maam akt stoerre buektiehtamme. Jis fïerhte almetje sov gïeleldh evtiedimmine lyhkese dellie mijjieh lyhkesibie goh seabradahke. 
Mikkel Eskil Mikkelsen
Árvu/Sametinget
Saemiedigkien visjovne lea saemien gïelh edtjieh iemie bieline seabradahkeste årrodh, jïh gaajhkesh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien gïelh govledh, vuejnedh jïh nuhtjedh, gaajhkine seabradahkesuerkine. Saemien gïelh edtjieh iemie bieline aarkebiejjeste årrodh, dovne dejtie mah saemiestieh jïh daaroestieh.
Mijjen vihkielommes laavenjasse daennie barkosne sæjhta årrodh sijjieh vedtedh saemien gïelide. Daate sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe lïerehtæmman saemiengïelesne sjïehteladtedh gaajhkine areenine seabradahkesne. Saemien gïelepolitihke lea dan åvteste dovne gïelem bååstede vaeltedh maam lea dasseme jïh saemien gïelh evtiedidh dejnie dajvine gusnie saemien aarkebiejjien åtnasåvva.
Daate ulmie baaja gaajhkesh dovnesh mijjeste meatan årrodh jïh lea naemhtie akte feerhmije hammoedimmie ulmeste. Gaajhkesh mijjieh maehtebe meatan årrodh hoksedh saemien gïelh govloeh båetijen aejkien. Dah mah saemiengïeleldh hïejmijste båetieh maehtieh viehkiehtidh saemien gïelem meatan vaeltedh orre areenaj sïjse, jïh dah mah hïejmijste båetieh gusnie daaroestieh maehtieh aelkedh saemien nuhtjedh.
Ihke saemien gïelh edtjieh guedtije gïeline årrodh seabradahkesne, jïh ihke datne edtjh dov saemiengïeleldh evtiedimmine lyhkesidh dellie Saemiedigkie lea 20 gïelejarngh tseegkesovveme abpe Nöörjesne. Saemien gïelejarngh leah vihkeles laavenjostoeguejmieh Saemiedægkan. Saemien gïelejarngh leah vihkeles aktöörh barkosne saemien gïelh nænnoestidh jïh evtiedidh voenges jïh regijonaale sijjine.
Saemiedigkie sæjhta gïelejarngh tjarke fokusem gïelelïerehtæmman jïh evtiedæmman gïeleareenijste utnieh, guktie mijjieh ektesne ulmien vööste barkebe jienebh gïeleutnijh åadtjodh dej minngebi jaepiej. Sïjhtebe evtiedimmienuepieh gïelejarngide vedtedh, jïh dejtie vihkeles aktöörine darjodh geervelïerehtimmesne jïh jåarhkeööhpehtimmesne.
Saemiedigkieraerie sæjhta saemien gïelejarngh edtjieh vihkielåbpoe råållam utnedh jïh vielie jarngesne årrodh faalenassesne gïelelïerehtimmien bïjre geerve almetjidie guktie jienebh aelkieh saemiestidh. Daate vihkele ihke jienebh edtjieh maehtedh haalvedh jïh lyhkesidh sijjen saemien gïeleevtiedimmine.
Saemiedigkieraerien veanhtadimmie lea gïelejarngh gïelelïerehtimmine viehkiehtieh eejhtegidie / åeliealmetjidie jïh gïeleareenine sjidtieh fuelhkide. Gïeleareenah lea vihkeles dïrregh juktie gaavnedimmiesijjieh sjugniedidh gusnie saemien govloe jïh vååjnoe. Daate joekoen vihkele dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoen gïele.
Gïeledotkije Inga Lill Sigga Mikkelsen lea jeahteme «Jis maanah eah lïerh saemiestidh, dellie ibie lyhkesamme. Ibie reeskh maanah 10 jallh 13 jaepieh skuvlesne vaedtsieh jïh saemiengïelem faagine utnieh, men læjhkan eah lïerh saemiestidh. Daate itjmies aehpie, fïereguhtese, men aaj saemien seabradahkese jïh saemien åålmegasse». 1
Seamma krïevenasse lea aaj faamosne gïelejarngide jïh Saemiedægkan. Tjoerebe dan åvteste striengkieslaakan prioriteeredh juktie ulmide jaksedh mejtie politihkesne bïejebe. Budsjedteraeriestimmesne 2022 saemiedigkieraerie lea raeriestamme saemien gïelejarngh edtjieh ånnetji bijjelen 28 millijovnh kråvnah åadtjodh.
Saemiedigkien ulmie gïelejarngigujmie lea dah edtjieh gïelelïerehtimmine barkedh, jïh buerebe jïh gemtebe gïeleareenide sjïehteladtedh. Ulmie lea saemien årrojh edtjieh hijven faalenassh åadtjodh saemien gïelelïerehtimmien bïjre jïh baahtsemem nænnoes jïh jearsoe gïeleareenide åadtjodh gusnie saemien gïele åtnasåvva. Naemhtie mijjieh ulmiem jaksebe jienebi gïeleutnijigujmie dovne maanaj, noeri jïh geerve almetji gaskem.
Mijjieh stoerre nuepieh vuejnebe gïelejarngh maehtieh jieliehtimmine jïh lissiehtamme skraejrine viehkiehtidh guktie jienebh sijhtieh meatan årrodh gïelekuvsjine jallh gïelebiesine. Såemies gïelejarngh leah joe hijven vuekieh gïelelïerehtæmman evtiedamme, guktie dah mah kuvsjesne vaedtsieh aelkieh saemiestidh. Saemiedigkie vuajna doh gïelejarngh mah hijvenlaakan gïelelïerehtimmine barkeminie maehtieh lissie vierhtieh åadtjodh metodeevtiedimmine barkedh jïh bïhkedimmiematerijellem jïh jeatjah viehkievierhtieh evtiedidh mejtie jeatjah gïelejarngh maehtieh gïelelïerehtimmesne nuhtjedh.
Gosse Saemiedigkieraerie daelie dan tjïelkelaakan prioriteerede mejnie saemien gïelejarngh edtjieh barkedh, dellie aaj Saemiedigkien veanhtadimmie mijjieh hijven viehkiem dïsse åadtjobe staaten åejvieladtjijste.
Hurdalvåaroemisnie reerenasse lea jeahteme dah sijhtieh reformem desentraliseereme ööhpehtæmman bæjhkoehtidh abpe laantese, gaskem jeatjah voenges ööhpehtimmiejarngi tjïrrh.
Gellie saemien gïelejarngh joe lohkemh saemiengïelesne faalehtieh laavenjostosne universiteetigujmie jïh jïlleskuvligujmie. Manne sïjhtem barkedh guktie jienebh gïelejarngh daam nuepiem åadtjoeh.
Saemien seabradahke saemiengïeleldh almetjh tjarke daarpesje. Jïh numhtie abpe saemien dajvesne. Saemiedigkie lea laavenjostosne saemien gïelebyjresigujmie jïh tjïeltigujmie 20 saemien gïelejarngh tseegkeme abpe laantesne. Saemiedigkie lea dan åvteste riejries barkoem jåerhkedh hijven ööhpehtimmiefaalenassem saemien gïelesne tseegkedh abpe laantesne viehkine gïelejarngijste
1 (Aamhtese Ságat)