Saemien seabradahkese vihkele aktem nænnoes jïh stinkes preessem utnedh mij lea stïeresne, jïh akte frijje jïh ovjearohks preesse. Doh frijje jïh ovjearohks meedijah mej bïjre redaktöörh stuvrieh leah akte vihkeles bielie aktede demokratijeste mij hijvenlaakan jåhta, jïh gusnie jiehtegefrijjevoete, preessefrijjevoete jïh bïevnesefrijjevoete.
Daate lea naakede mij lea våajnoes orreme saemien redaktöörijste bijjelen 100 jaepieh. Pionjeere Daniel Mortenson kreajnas lij saemieh aktem jïjtse plaeriem daarpesji, jïh jïjtje vientien veelti jïh redaktöörine sjïdti dan voestes åarjelsaemien plaaran "Waren Sardne ", mij jaepien 1910 bööti. Dïhte edtji saemide bievnedh jïh, edtji gaajhkide saemide håalodh jïh saarnodh , jïh aaj saadthalmetjinie saemide årrodh, jïh aaj saemijste edtjin dam bæjhkoehtidh jïh staeriedidh . Mubpene plaeresne Mortensson gihtji sov lohkijidie mejtie "Waren Sardne" dam råallem åtna maam edtja utnedh. Daan gaavhtan dle saemiedigkieraerie bïevnesem gohtjeme "Dïjreguedtije" mij lea båvroeguedtije.
Meedijagellievoete akte annjebodts krïevenasse, jïh mijjieh tjoerebe jååhkesjidh guhkies geajnoe aerebe mijjieh åadtjobe aktem nuekies hijven saemien meedijagellievoetem dååjredh. Dïhte saemien meedijafaalenasse ållesthlaakan dan onne guktie mijjieh mahte ibie maehtieh dam vuejnedh. Jis mijjieh meedijafaalenasside mah gååvnesieh viertiestibie dejtie nöörjen årroejidie, jïh dïhte mij saemien årroejidie faalesåvva, dle tjïelkelaakan dam vuejniejibie.
Såemies dejstie saemien gïelijste eah naan meedijafaalenassem utnieh sijjen gïelesne, jïh såemies dajvine jallan saemien perspektijvem vååjnoe. Såemies aaj eah duestieh meatan årrodh dennie byögkeles digkiedimmesne, juktie billieh irhkemem jïh plaakenimmiem dååjredh.
Mij dïhte dejnie saemien jiehtegefrijjevoetine dorje, aktene laantesne gusnie krïevenassh meedijagellievoetese jïh håalemefrijjevoetese leah bööremes veartanisnie?
Akte dejstie Saemiedigkien åejvielaavenjassijste lea raaktan dam saemien demokratijem nænnoestehtedh. Saemiedigkieraerie dan åvteste vuajna vihkeles dam saemien meedije gellielaaketjem eevtjedh, saemien gïeli sijjiem meedijisnie nænnoestidh jïh meedijefaalenasse saemien årroejidie sïejhmelaakan edtja buerie kvaliteetem utnedh. Daate byöroe dam saemien gellievoetem vuesiehtidh, jïh sæjhta jiehtedh aktem gaajhke saemien byjjesvoetem jïh perspektijvem mijjen bïjre utnedh, mah mijjiese jïh mijjeste dorjesovveme.
Saemien meedijainstitusjovnijste, meedijedotkijijstie jïh meedijautnijijstie tjïelkelaakan soptseste daerpies daajroevåaromem saemien meedijavuekiej jïh daerpiesvoeti bïjre veaksahkåbpoe darjodh, jïh aaj vielie dotkeme. Daerpies beetnehdåarjoem, sjïere saemiengïelelh medijidie nænnoestidh. Daerpies jïjtsh saemien journalist-ööhpehtimmieh, jïh jeenjebe saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne. Daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne raasti rastah, jïh meedijasisvegem bæjhkoehtidh laanteraasti rastah.
Dan åvteste bïevnese gellie strategijh åtna gusnie maahta aktem barkoem darjodh, demografijese, gïelese, ööhpehtæmman jïh maahtose, geografijese, dotkemasse jïh ekonomijese. Tjoerebe aaj barkedh juktie tjïelke jiehtegefrijjevoetem gorredidh. Dan åvteste vihkeles Saemiedigkien lea ulmie saemien meediji sijjiem jïh mierietsiehkide nænnoestehtedh, bielelen pryövedh bïhkedassh bïejedh meediji jïjtjeraarehke journalistihkese jïh prijoriteradimmide.
Saemiedigkiebïevnese “Dïjreguedtije” saemien meediji bïjre goh akte buerkiestimmie tsiehkien bïjre, daesnie jïh daelie, jïh aktem hijven våaromem vadta gosse mediapolitihkem evtiedidh. Dan mænngan tjuara råajvarimmieh jïh strategijh buektedh mah edtjieh meedijagellievoetem dan hijvenlaakan gorredidh guktie gåarede dejtie saemien årroejidie.
Daate lea voestes aejkien mijjieh aktem dagkerem bïevnesem buektebe Saemiedigkien stoerretjåanghkose. Manne aavodem digkiedæmman Saemiedigkien båetije meedijepolitihken bïjre.