Onterligs påasken bissiebiejjide geatskanidh mearan tjarke måjhtelibie dam sohtem maam voejhkelibie tjöödtjestidh jïh nåhkehtidh. Akte haesteme gusnie tjoerebe ektesne tjåadtjodh, jïh abpe mijjen siebriedahke tjarke tjabreminie. Uvtemes tjoerebe mijjen båarasåbpoe almetjidie jïh jeatjah meatanårroejidie vaahradåehkesne ussjedidh. Gaajhkesh mijjieh tjoerebe darjodh maam maehtebe olles vijruse vielie saaserh. Daate mijjen åejviefokuse.
Fïnkesi åvtelen bïevnesh saemiengielesne böötin riejriesvoeteåejvieladtjijste, jïh Saemiedigkie gaajhkem dorje maam maehtebe guktie joekoen vihkeles bïevnesh skïemtjelassen bïjre jïh bïevnesh vihkeles siebriedahkeråajvarimmiej bïjre saemiengïelesne båetieh saemien årroejidie. Joekoen dejtie saemien båarasåbpoe almetjidie jïh dejtie eevre nööremesidie mah stoerre daerpiesvoetem utnieh bïevnesh saemiengïelesne åadtjodh.
Saemiedigkie meatan daennie aktivyöki barkosne juktie heerredidh Koronavijruse vielie saasere, jïh lea aaj gellie råajvarimmieh dorjeme, barkijigujmie hïejmekontovrine jïh feelemetjöödtjestimmie. Naakenh dejstie barkijistie leah hævvi meatan joekoen vihkeles barkosne Sivijlevaarjelimmien jallh Hïejmevaarjelimmien tjïrrh. Saemiedigkien kontovresijjieh leah steegkesovveme guesside. Men Saemiedigkie jåhta goh pråvhka.
Saemien maanah jïh noerh aaj aahpan sjidtieh daestie. Skuvle jïh ööhpehtimmie tjuerieh daelie dorjesovvedh viehkine digitaale vuekijste jïh learoevierhtijste. Mijjieh limh byöreme jienebh digitaale gærjah jïh learoevierhtieh utnedh, jïh daate mij akt mejnie tjarkebe barkebe. Saemien lohkehtæjjah jïh learohkh daagkeri veajkoej nænnoes digitaale maahtoem utnieh dan åvteste akte joekoen stoerre bielie ööhpehtimmeste saemienfaagesne, viehkine digitaale vuekijste dorjesåvva. Daate maahta viehkiehtidh daam haestemem aelhkebe darjodh jeenjesidie.
Jeenjesh jieliemisnie leah sjïere neavrosne daelie dej råajvarimmiej gaavhtan mejgujmie nïerhkeme. Stoerre bielieh båatsoste leah guektiengïerth aehpiejaepiem åådtjeme dej joekoen stoerre lopmeveahkaj gaavhtan. Saemien fealadasse, kultuvrejielemh jïh doh jeanatjommes jeatjah jielemh leah aaj aahpan sjïdteme dejstie råajvarimmijste. Saemiedigkieraerie lea ellies goerehtimmine nïerhkeme Saemiedigkien aamhtesijstie jïh dïenesjijstie, juktie goerehtalledh guktie tsiehkie lea saemien siebriedahkese jïh mijjen dåarjoedåastoejidie.
Saemiedigkie sæjhta fleksijbele årrodh juktie dejtie jarkelamme tsiehkide bööremeslaakan dåastodh. Mijjieh sïjhtebe guejmine årrodh dejtie gïehtelimmide mah akten guhkiebasse evtiedæmman soejkesjamme, men mah daelie aktene aehpesne tjåadtjoeh man bijjelen ij bijjieguvviem utnieh, jïh gusnie joekoen jueriedisnie båetijen aejkien bïjre. Saemiedigkie sæjhta dan åvteste aktööride vijriedamme nuepieh vedtedh sijjen prosjekth orresistie öörnedidh. Saemiedigkie sæjhta faegneles årrodh jis jielemeaktöörh sijhtieh ånnetji guhkebem tïjjem nuhtjedh dejtie prosjektide mejtie beetnehdåarjoen bïjre syökeme Saemiedigkeste.
Aktöörigujmie ektine goh Romsa jïh Finnmarhke fylhkentjïelte, Romsan jïh Finnmarhken Fylhkenålma, NHO, LO, NAV jïh Innovasjovne Nöörje mijjieh laavenjostebe bïevnesejuekemen, koordineradimmien jïh barkoeöörnemen bïjre ånnetji guhkiebasse. Saemiedigkie sæjhta jaabnan tjåanghkoeh åvtese utnedh Korona-aehpien bïjre. Sïjhtebe ektiedimmiem sjugniedidh jeatjah fylhkigujmie, fylhkenålmajgujmie jïh staateles åejvieladtjigujmie juktie råajvarimmieh gorredidh mah maehtieh juhtedh dovne åeniebasse jïh guhkiebasse, gaajhkesidie mah aahpan sjïdteme konsekvensijste dej råajvarimmiej tjïrrh mejgujmie nïerhkeme mijjen jearsoesvoeten gaavhtan.
Mijjieh reerenassine rååresjibie dej haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje, jïh joekoen doh institusjovnh jïh ulmieh mah leah Saemiedigkien budsjedten nuelesne. Saemiedigkien mïelen mietie byöroe aktem stoerre beetnehveahkam læjkodh mij håksa saemien siebriedahke aaj baahtsemem åådtje dejtie staateles aehpievierhtide.
Daelie Saemiedigkie raeriestimmieh darjoeminie juktie orre prioriteradimmieh darjodh jïjtse budsjedtesne. Såemies dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh dåarjoemaaksojde lissiehtidh jielemeevtiedæmman, jïh jeatjahtehteme dejtie gïehtelimmide mah leah aahpan sjïdteme siebriedahkeråajvarimmijste Koronavijrusen gaavhtan. Jeatjah råajvarimmie maahta årrodh krïevenassem jïjtsekapitaalese giehpiedidh dagkerh prosjektine dejtie sïeltide mah aahpan sjïdteme. Saemien fealadasse, gåassoehtimmiesijjieh jïh jïjjedimmiefaalenassh leah dej suerkiej gaskem mah tjerkemes aahpan sjïdteme. Jielemehaakenh aktem joekoen stoerre barkoem bïhkedimmine darjoeh jïh gïehtelimmide viehkiehtidh. Sïjhtebe dan åvteste dåarjojde Sápmi Næringshagese lissiehtidh juktie dej barkoefaamoem lissiehtidh.
Akte jeatjah suerkie mij tjarke aahpan sjïdteme lea mijjen tjiehpiedæjjah. Sïjhtebe dan åvteste mieride lissiehtidh Saemien Tjiehpiedæjjaraaran ihke dah edtjieh maehtedh tjiehpiedæjjide stipeendine, faageles evtiedimmine jïh plearoeh viehkine dåarjoehtidh. Jïjtjene ohtsemebaseradamme öörnegen nuelesne kultuvreråajvarimmide sïjhtebe faageles jïh tjeahpoles eevtiedimmiem jïh produksjovnh prioriteradidh dan boelhken tjiehpiedæjjah eah dan jïjnjem utnieh darjodh Korona-aehpien gaavhtan.
Sïjhtebe aaj mijjen institusjovnh dåarjoehtidh jïh mieride lissiehtibie don ohtsemebaseradamme öörnegasse institusjovneevtiedæmman. Sïjhtebe dej gaavnoes barkoefaamoem skreejrehtidh jïjtjemse faageles evtiedidh.
Saemien siebriedahke tjuara aaj åadtjodh dejtie staateles aehpiepaahkide nuhtjedh, jïh dejnie mijjieh barkebe. Saemiedigkien jïjtse budsjedtesne saemiedigkieraerie luhpiedimmiem åtna raajan 20 % nuhtjedh dåarjoevierhkievierhtijste, jïh daam luhpiedimmiem sïjhtebe nuhtjedh. Saemiedigkieraerie ij maehtieh vierhtide nuhtjedh åssjelidie mah eah leah meatan daan jaepien budsjedtesne jallh orre dåarjoeöörnegh tseegkedh. Ij akt Saemiedigkieraerie maehtieh gïehtelimsmaaksoeh jeatjahlaakan nuhtjedh reereles jïh politihkeles daltesisnie.
Saemiedigkieraerien gaertjiedamme luhpiedimmiej gaavhtan, jïh dan gaavhtan mijjieh vuejnebe daerpies orresistie prioriteradidh, libie Saemiedigkien dåehkieåvtehkh tjåanghkose gohtjedamme båetijen måantan. Naakenh dejstie råajvarimmijste mejtie saemiedigkieraerie vuarjesje, ij saemiedigkieraerie maehtieh oktegh darjodh, men tjuara dejtie loetedh revideradamme budsjedtesne nænnoestimmiej tjïrrh stoerretjåanghkosne. Naemhtie guktie tsiehkie lea daelie lea joekoen stoerre juerie mejtie gåarede tjåanghkoeh hööltedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne giesien åvtelen, jïh dan åvteste stoerretjåanghkoen åvtehkinie jeatjah vuekieh digkiedibie juktie stoerretjåanghkoeh tjïrrehtidh.
Gegkestem mijjieh maehtebe ektesne tjåadtjodh daan aehpien tjïrrh. Tjoerebe sinsitniem gorredidh. Mijjieh vuejnebe man prååsehke riejriesvoete- jïh healsoedïenesjh leah mijjen dajvetjïeltine, jïh man stoerre gåhkoe lea vihkeles skïemtjegåetiefunksjovnide. Daate lea aamhtese mij lea sjyöhtehke joekoen jeenjesidie. Mijjen leah væjkeles jïh eadtjohke almetjh healsoesuerkesne, bovrine, bïssiji gaskem jïh dah mah fealadimmesne berkieh, geajnoeh baelieh, påastem vuejieh jïh raatem veedtjieh. Smaave tjïelth mah vihkeles aktivyöki barkoem darjoeh ihke mijjieh edtjebe daan sistie båetedh dan hijven gåarede. Manne gijhteles dej barkoen åvteste.
Mijjieh daejrebe jeenjesh streavere tïjjem utnieh daelie jïh jeenjesh stoerre haestemh aehpien tjïrrh utnieh. Saemiedigkien bieleste edtjebe darjodh maam maehtebe. Maehtede mijjem gaskesadtedh daesnie: samediggi@samediggi.no.