Statnetten tjïelkestimmieh gaajhkide 420 kV-faamoelinjide Finnmarhkesne åajvahkommes våaroeminie åtna orre jielemeevtiedimmiem jïh bigkemem industrijeste mij jïjnjem faamoem kreava, jïh destie veanhtadamme lissiehtimmie bïegkefaamoeindustrijesne. Saemiedigkieraerie sæjhta tjïertestidh åålmehreakta lea faamosne gaajhkine skilkehtasseaamhtesinie.
Statnett SA lea NVE:m konsesjovnen bïjre syökeme jienebh stoerre faamoelinjah Finnmarhkesne bigkedh. Dah leah 420kV faamoelinjah Skaidin luvhtie jïh guhkiebasse dovne Hammerfestese, Adamselvese jïh Sadduvarrise /Seidafjellet.
Areaaleskilkehtassi gaavhtan daehtie stoeredahkeste Saemiedigkieraerie aamhtesem stoerretjåanghkose buakta ruffien, prinsihpi bïjre juktie saemien reakta-aajhterh gorredidh bigkemesoejkesjinie faamoelinjijste saemien dajvine.
Saemiedigkieraerie straejmiedaerpiesvoetem jååhkesje, men seamma tïjjen veanhta faamoeintensijve jielemeevtiedæmman sjïehteladtedh ij edtjh eatnemevåaromem saemien båatsose jïh miehtjiesdajveåtnose goerpedehtedh.
Gosse lea bïegkefaamoen bïjre eatnamisnie Saemiedigkie tjïelkelaakan gaajhkh skilkehtassh nyöjhkoe bïegkefaamoebigkemen gaavhtan saemien dajvine, nænnoestimmien mietie stoerretjåanghkoste 2020.
Åålmehreaktan jïh nöörjen laaki mietie saemien ïedtjeladtjh jïh reakta-aajhterh, mej bïjre aamhtese ryöktesth lea, edtjieh nuepiem åadtjodh meatan årrodh sjæjsjalimmieprosessine åtnoen bïjre dej aerpievuekien dajvijste. Edtja dej saemien ïedtjeladtjigujmie rååresjidh mej bïjre lea, dejnie ulmine dej frijje, bievneme åvtelhbodti jååhkesjimmiem åadtjodh soejkesjamme råajvarimmide jïh sjæjsjalimmide.
Tjuara aaj saemien kultuvremojhtesh kultuvremojhteselaaken njoelkedassi mietie, veelelaakan salkehtidh åvtelen råajvarimmiejgujmie nearhka.
Saemiedigkieraerie daajra gellie båatsoesïjth leah laejhtehks skilkehtassese bigkemen konsekvensi gaavhtan, men aaj vijrebe konsekvensi jïh lissiemaajsoej gaavhtan aktene joe geerve tsiehkesne. Faamoelinjabigkeme sæjhta aaj åtnoem miehtjiesdajveste jïh laanteburrien gåatomedajvh nåakelaakan baajnehtidh.
Mijjen vuajnoen mietie daajroevåarome ohtseminie gellie vaanoeh åtna dan åvteste dïhte ij saemien aerpievuekien daajroem jïh dååjrehtimmieh våaroeminie utnieh. Gaatesjen ij leah darhkh konsekvenside salkehtamme saemien åtnoste miehtjiesdajveste, jalhts skilkehtasse sæjhta åtnoem miehtjiesdajveste baajnehtidh.
Saemiedigkieraaran lea vihkele dam ållesth maajsoem dagkerh skilkehtassijste vuartasjidh, dej skilkehtassigujmie ektine mah joe seamma dajvine gååvnesieh. Konsekvensh eatnemevåaroemasse saemien kultuvrese jïh jielemedarjoemidie sijhtieh joekoen stoerre sjïdtedh dan åvteste gåatomevåarome båatsose jïh sïrvebårran, tjöönghkemedajvh jïh kultuvrelaanth vaananieh.
Daate maahta amma dan åålmehrïekteles vaarjelimmien vööste strïjredh maam saemien kultuvre jïh jieleme utnieh. Evtiedimmie naakenidie ij edtjh mubpiej åtnoem goerpedehtedh. Areaalevåarome lea eevre vihkeles juktie saemien gïelem, kultuvrem jïh aerpievuekieh vaarjelidh, jïh aaj saemien jielemh evtiedidh. Jeenjesidie eatneme aaj stoerre aarvoe jïh vihkelesvoete tråjjen jïh årromelastoen gaavhtan.
Vihkele Saemiedigkien stoerretjåanghkoe varke tjierteste mah åålmehrïekteles mierieh mah tjuerieh våaroeminie årrodh juktie mijjen seabradahkh guhkiebasse evtiedidh. Prinsihph 420 kV faamoelinjaj bïjre saemien dajvine sijhtieh vihkeles våaroeminie sjïdtedh Saemiedigkien posisjovnide dennie guhkiebasse prosessesne.
Manne vihkeles jïh gieltegs digkiedæmman aavodem.