Gaskenasjonaale Saemien gïelevåhkoe 2022

Gïelevåhkoe, Saemien gïelevåhkoe, daelie mijjieh dejtie saemien gïelide njealjeden aejkien iktemearan heevehtibie. Dah golme Saemiedigkieh, Sveerjesne, Nöörjesne jïh Soemesne gaajhkesh böörestieh meatan årrodh, voenges, regionaale jïh nasjonaale daltesisnie dennie aktesevyöki barkosne. Dah saemien gïelh edtjieh Gïelevåhkosne vååjnedh, govledh jïh åtnalgovvedh gaajhkide dajvide seabradahkesne. Gïelevåhkoem heevehtibie våhkoe 43, rïhkeden/golken 24.-3. b.

Gïelevåhkoe eelki EN:n aalkoealmetji gïelejaepesne (IYIL 2019). Daelie EN luhkiejaepie-boelhkem 2022-2032, aalkoealmetji dekaadine nammoehtamme, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Dekaade edtja barkoem eadtjaldehtedh juktie gaajhkide veartenen smaave gïelide vaarjelidh, jïh evtiedidh.

Gïelevåhkoe jïh aalkoealmetjejaepie-dekaade rïhpesuvvieh aktesevyöki seremonijine rïhkeden/golken 23. b. Snåasesne, Nöörjesne.

Rïhpestimmieseremonijesne SM gånka Harald V Nöörjeste edtja meatan årrodh. Saemiedigkien ståvroeåvtehke Sveerjesne, Saemiedigkiepresideenth Nöörjesne jïh Soemesne, jïh tjïelte- jïh dajveministere Nöörjesne edtjieh aaj meatan årrodh.

Gïelevåhkoe fïerhten jaepien ovmessie sijjide Saepmesne rïhpesåvva jïh dïhte aktesevyöki heevehtimmie dellie aalka juktie dejtie saemien gïelide abpe Saepmesne vååjnehtehtedh.

Bïevnesh deahpadimmiej bïjre Saepmesne, designh mejtie maehtede Gïelevåhkosne nuhtjedh jïh jeatjah aevhkies materijaalh gååvnesieh nedtesæjrosne www.giellavahkku.org. Gåarede aaj Gïelevåhkoem sosiaale medijinie dåeriedidh.

Hashtagh mejtie sosiaale medijinie åtnalguvvieh:

#gïelevåhkoe #giällavahkkuo #giellavahkko #giellavahkko #giellavahkku #kielâokko #ǩiõllneä’ttel

– Gïelevåhkoe rïjhkeraasti rastah lea vihkeles juktie dah saemien gïelh Soemen, Sveerjen, Nöörjen jïh Russlanten rïjhkeraasti bijjelen soptsesuvvieh. Vihkeles jïh iemie gaajhkide saemide mijjieh ektesne vuesehtibie, jïh nænnoestibie mijjen vaajmoegïelen sijjie seabradahkesne. Gïelevåhkoe lea ektiebarkoe juktie dejtie saemien gïelide vååjnehtehtedh, jïh maahtoem dej bïjre abpe seabradahkesne lissiehtidh. Ektesne stuerebe dïedtem vaeltebe juktie dah saemien gïelh govloeh, vååjnoeh jïh åtnalguvvieh abpe seabradahkesne, Nöörjen saemiedigkiepresideente Silje Karina Muotka jeahta.

– Gïelevåhkoen ulmie lea dejtie saemien gïelide seabradahkesne vååjnehtehtedh. Jis dah saemien gïelh edtjieh vååjnedh jïh govledh abpe seabradahkesne, dellie vihkeles stuerebe aktöörh leah meatan dennie vihkeles barkosne, jïh viehkehtieh dejtie saemien gïelide vååjnehtehtedh, jïh dej staatusem lutnjedh. Mijjieh gaajhkesidie haestebe meatan årrodh dejtie saemien gïelide vååjnehtehtedh jïh gïeli statusem lutnjedh. Dovne smaave jïh stuerebe öörnemh leah vihkeles, Muotka tjïerteste.

– Ulmie saemien Gïelevåhkojne lea vååjnehtehtedh rïjhkeraasti rastah man ræjhkoes mijjen saemien gïelh leah, ij barre Saepmesne juktie abpe seabradahkesne. Mijjieh sïjhtebe maahtoem saemiej gïeli bïjre jieniedidh jïh dej saemien gïeli staatusem lutnjedh, Håkan Jonsson jeahta, ståvroeåvtehke Sveerjen Saemiedigkesne.

– Hijven vuejnedh guktie dah saemien gïelh Gïelevåhkosne vååjnoes sjidtieh. Manne joekoen aavone gosse beapmoebovrese tjaangem jïh tsïeglh saemien gïelesne vuajnam. Maanah råakedh mah saemestieh lea vihkeles juktie dïhte vuesehte dah saemien gïelh buerielaakan veasoeminie, Jonsson lissehte.

– Buerie båeteme gaajhkesh dovnesh Gïelevåhkose meatan årrodh! Manne aaj jeatjah aktöörh böörestem meatan årrodh: sielth, organisasjovnh, siebrieh, åejvieladtjh, jïh privaate almetjh. Vihkeles dan gellie mah maehtieh leah meatan abpe seabradahkeste, juktie dah saemien gïelh vååjnoes jïh govloes Gïelevåhkosne. Manne hååhkesjem dan gellie mah maehtieh eadtjalduvvieh jïh leah Gïelevåhkosne meatan, Saemiedigkien åvtehke Tuomas Aslak Juuso jeahta.

– Manne hååhkesjem dah mah Giellavahkkusne meatan maehtieh dejtie saemien gïelide sijjen aarkebiejjesne vååjnehtehtedh. Dïhte joekoen vihkeles gaajhkesidie mijjieh maehtebe govledh jïh mijjen gïelem aarkebiejjesne nuhtjedh. Gïelevåhkosne maehtebe v.g. tsïeglh saemien gïelesne nuhtjedh, jïh bïevnesh saemien gïelesne utnedh jallh saemiestidh, man åvteste ij? Lissine dah mah leah Gïelevåhkosne meatan, maehtebe aaj ovmessie öörnemh gïeli jïh kultuvren gaavhtan öörnedh. Smaave öörnemh leah aaj vihkeles. Vihkielommes lea meatan årrodh jïh dejtie saemien gïelide Gïelevåhkosne vååjnehtehtedh, Saemiedigkien åvtehke Tuomas Aslak Juuso jeahta.

ArtikkelPublisertDatoFront 19.10.2022 13.56
SistEndret 04.10.2023 10.18