Åejvieulmie lea låhkoem maanijste lissiehtidh mah saemiengïeleldh maanagïertefaalenassem åadtjoeh. Dah leah båetijen aejkien gïeleguedtijh. Aareh våarome saemien gïelese mijjen maanaj luvnie lea akte dejstie ellen radtjoesommes jïh bööremes dahkojste maam maehtebe vaeltedh låhkoem saemiengïeleldh maanijste nænnoestidh jïh lissiehtidh.
Tjuara Saemiedigkieraerien raeriestimmiem ektesne vuejnedh reerenassen raeriestimmine staatebudsjedtese namhtah maanagïertefaalenassen bïjre råajvarimmiedajvesne. Mijjieh reerenassen raeriestimmiem dåarjoehtibie, men mijjen raeriestimmie namhtah saemiengïeleldh maanagïertefaalenassen bïjre råajvarimmiedajven ålkolen, jïh reerenassen raeriestimmie leah göökte eevre joekehts raeriestimmieh, eevre joekehts tjïelkestimmiejgujmie.
Mikkel Eskil Mikkelsen
Åse M.P. Pulk/Sametinget
Daelie 65 % giehpiedimmien bïjre bieljelamme saemiengïeleldh learoehkijstie skuvlesne jis learohketaale jåarhka goh daan biejjien. Daate joekoen itjmies, jïh dan gaavhtan tjoerebe stuerebe råajvarimmiejgujmie nïerhkedh jis edtjebe daam evtiedimmiem jarkedh. Dan åvteste tjoerebe hijven råajvarimmieh faalehtidh man åvteste eejhtegh smaave maanajgujmie saemien gïelem veeljieh sijjen maanide.
Råajvarimmiedajven ålkolen ovrehte 200 maanah saemien maanagïertine. Daate joekoen vaenie maanah nasjonaale ektiedimmesne, men saemien ektiedimmesne daate maanadåehkie maadthgierkine sjædta juktie saemien gïelem gorredidh båetijen aajkan.
Saemiedigkie sæjhta lïhke laavenjostoem tjïeltigujmie jïh maanagïerteaajhterigujmie utnedh sjïehtesjimmien bïjre mijjen raeriestimmeste, jïh råajvarimmiej bïjre mah maehtieh maahtoem hoksedh jïh pedagogh maanagïertide dåårrehtidh.
Sjyöhtehke råajvarimmieh daennie ektiedimmesne maahta baalhkan jallh barkijedåehkien vööste årrodh, jåarhkeööhpehtimmie jallh dåårrehtimmieprogrammh årrodh guktie dejtie kvalifiseeredh mah eah ööhpehtimmiem faagesne utnieh, jallh maahta jeatjah råajvarimmieh årrodh mah attraktiviteetem lissiehtieh daejtie faagealmetjidie mah maahtoem utnieh maam seabradahke daarpesje.
Mijjieh, reerenassine ektine, libie seamadamme akte stoerredigkiebïevnese dorjesåvva dåårrehtimmien bïjre saemienlohkehtæjjijste jïh maanagïertelohkehtæjjijste. Daelie ræhpas govlehtimmiem tjirrehteminie reerenassen nedtesæjrojne gusnie gaajhkesh maehtieh lahtesigujmie båetedh goeven 15.b. åvtelen. Stoerredigkiebïevnese edtja illedahkine utnedh radtjoes råajvarimmieh ulmien vööste, jïh manne gegkestem dan jeenjesh goh gåarede daam govlehtimmienuepiem nuhtjieh. Seamma tïjjen saemiedigkieraerie lea baalhkadåarjoem saemien maanagïertide jïh goevtesidie lutnjeme 1,8 millijovnh kråvnajgujmie 2022 raejeste.
Men, eah gaajhkh doh 13 tjïelth mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne leah råajvarimmiedajven barkoedajven sisnjelen jïh reerenassen raeriestimmien nualan båetieh. Sentraliseeremehaestemh aaj daejtie tjïeltide baajnehtieh, jïh råajvarimmien gaavhtan sååjhtoe jienebh bååstede juhtieh, jïh seamma tïjjen gïeleråajvarimmine sjædta.
Dellie doh saemien maanagïerth Romsesne, Bådåddjosne, Tråantesne jïh Oslosne aajmene. Öörneginie båetedh mij edtja skreejrehtidh saemien maanagïertefaalenassem veeljedh jïh saemien maanagïertefaalenassen mietie tjoemehtidh ij sïjhth jïermijes årrodh jis ij konklusjovnine utnieh saamastallije maanah aaj staarine. Gïelepolitihkeles dah leah seamma vihkele goh saamastallije maana reeremedajven sisnjelen.
Saemien maanah daejnie staarine edtjieh ryöjreldihkie årrodh reeremedajvese juhtedh. Eejhtegh maehtieh noere almetjh årrodh mah guhkies ööhpehtimmieh vaeltieh, jïh dejtie buerie båeteme reeremedajvese vaajtelibie mænngan dah leah ööhpehtimmiem illeme. Dellie vihkele dah saemiengïeleldh maanagïertefaalenassem sijjen maanide veeljieh.
Gaatesjen ibie dåarjoehtimmiem åådtjeme stoerre nasjonaale råajvarimmide mah edtjieh saemien maanagïertesuerkiem lutnjedh. Dan åvteste tjoerebe jeatjah vierhkievierhtieh nuhtjedh mah huksieh saemien maanah tjïelke saemiengïeleldh faalenassem åadtjoeh. Saemiedigkieraerie raereste dïsse skreejrehtidh ekonomeles vierhkievierhtiejgujmie, gidtjh namhtah saemiengïeleldh maanagïertefaalenasse.
Manne aavodem raeriestimmieh buektedh hijven rååresjimmesne maanagïerteaajhterigujmie jïh tjïeltigujmie sjïehtesjimmien bïjre namhtah saemiengïeleldh maanagïertesijjeste, jïh barkoem maahtojne jïh dåårrehtimmine jåerhkedh. Vïenhtem mijjieh ektesne maehtebe haestiemidie dåastodh hijvenlaakan.