Manne Saemiedigkiem buerie båeteme dahkose vaajtelem mesnie stoerre jïh itjmies dïedte. Jïh vaajtelem dïhte edtja gaagnine sjïdtedh saemien åålmegasse jïh mijjen hïejmelaantese.

Nöörjen staate lea tseegkesovveme göökte åålmegi dajvese – saemieh jïh daaroeh.

Jaepien 2023 saemiej posisjovne goh Nöörjen aalkoeåålmege vihtiestamme sjïdti Maadthlaakesne.

Jaepien 2025 heevehtibie daelie 80 jaepieh lutniestimmien mænngan Nöörjeste.

Suehpedebiejjiej 1945 lij stoerre aavoe abpe laantesne. Men almetjidie Finnmarhkesne jïh Noerhte-Romsesne lij gïerve baelie. Tyskerh lin gåetieh jïh hïejmh båeltielamme. Joekoen jeenjesh dejstie årroejijstie Finnmarhkesne jïh Noerhte-Romsesne baataræjjine jïjtsh laantesne sjïdtin.

Saemieh tjarke dievviedamme sjïdtin. Saemien bigkemevuekieh, aerpievuekien vætnoe, tjeahpoe jïh kultuvre slahtjegin.

Jaepien 2025 mijjieh akten baelien jielebe orre gaskenasjonaale båasarimmine. Mijjen vihth dåara Europesne. Mijjieh dennie jeenjemes itjmies jearsoesvoetepolitihkeles tsiehkesne mubpien veartenedåaran mænngan.

Dan åvteste tjoerebe vielie Vaarjelimmesne skåårvedh. Seammasïenten Vaarjelimmie tjuara saemien kultuvrem jïh aerpievuekien saemien jielemh krööhkestidh.

Daelie rætnoe akte jaepie vaaseme mænngan Stoerredigkie tjarke gaatelassji doh daaresjimmieh mejtie politihke daaroedehtieminie sjugniedi. –  Saemiej, kveeni jallh nöörjensoemeladtji jïh skåajjesoemeladtji vööste.

Daate lij vihkele gaatelassjeme. Dejtie gïeh saejrine jielieminie daaroedehtemen mænngan. Dejtie gïeh sårkojne jielieh dan åvteste leah gïelem jïh kultuvrem dasseme. Jïh dejtie gïeh traavmah eerpeme.

Guhkies liktemebarkoe juhtieminie.

Goh almetjeveeljeme orgaane saemide, Saemiedigkien lea vihkeles råålla daesnie. Men Saemiedigkie ij maehtieh barkoem oktegh darjodh. Jeenjesh tjuerieh dejnie viehkiehtidh.

Akte våaroehtimmie barkosne likteminie, lea doh saemien gïelh nænnoestidh.

Hijven jeenjesh veeljieh sijjen gïelem bååstede vaeltedh. Saemien gïeli båetije aejkie tsïhkestahta saemien maanah jïh noerh saemien lierieh. Daesnie maanagïerth, skuvlh jïh jolleskuvlh vihkeles barkoem darjoeh.

Lissine festivaalh jïh gïelejarngh hijven areenah gusnie saemien gïelh leara, nuhtjie jïh evtede. – Jïh gusnie saemieh ektievoetem gaevnieh.

Goh saemien nasjonaaleteateren jïh Saemien jåarhkeskuvlen jïh båatsoeskuvlen orre gåetesne. Daesnie göökte institusjovnh gaavnesjieh mej nasjonaale dïedte saemien lierehtimmien jïh scenetjeahpoen åvteste.

Gaskenasjonaale Saemien Filmeinstituhte jïh tjiehpiedæjjakollektijve Dáidadállu saemien gïelh jïh kultuvrem eadtjoestidh. Dah dam saemien ektievoetem nænnoestieh. Dej barkoe lissie goerkesem saemien perspektijvine vadta. Gaajhkem dam vihtesjadta dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale suerkesne.

Saemiedigkien barkoe kreatijve jielieminie, saemien aerpievuekieh vætnoen jïh tjeahpoen sisnjelen vaarjele, jïh dejtie vijriegåbpoe evtede.

Daelie jienebh saemieh jååhkesjimmiem dååjroeh gïen åvteste leah. Men: Annje jeenjesh gïeh åvtelhaarvoeh dååjroeh jïh negatijve lahtestimmieh åadtjoeh. – Dovne jienebelåhkoen årroejijstie jïh saemien byjresi sisnjeli.

Dan åvteste tjoerebe tsamtsedh ihke gaajhkesh maehtieh meatan årrodh dennie byögkeles soptsestallemisnie. Jïh joekoen saemien noerh. – Jïh daate tjuara sjugniehtovvedh bielelen vesties lahtestimmieh dååjredh.

Daelie Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije jïjtse bïhkedimmiedïenesjem Noerhte-Nöörjesne faalehte. Kontovre raerieh jïh viehkiem saemide vadta gïeh sïerredimmiem dååjroeh, jallh mah eah seammavyörtegs dïenesjh åadtjoeh.

Lissine tjïelth jïh fylhkentjïelth vihkeles råållam utnieh. Dah edtjieh tjirkedh saemien årrojh hijven dïenesjh åadtjoeh. Gellie tjïelth leah vyörtegs garmerdimmiem åadtjodh dej råajvarimmiej åvteste mejgujmie nïerhkeme.

Daelie mijjieh orre gïelenjoelkedassh saemielaakesne åådtjeme. Dej gaavhtan aelhkebe sjïdteme orre tjïeltide meatan sjïdtedh saemien gïeli reeremedajvesne. Skïereden Saltdalen tjïelte aaj meatan sjïdti. Saltdal voestes tjïelte sjædta statusinie gïeleskreejrehtimmietjïelte. Naemhtie tjïelte doh saemien gïelh nænnoste.

Saemiedigkien veeljemelåhkoe læssene. Bijjelen 25 000 almetjh jïenestimmiereaktam saemiedigkieveeljemisnie utnieh daelie. Daate saemien åålmegen politihkeles ïedtjem vuesehte.

Saemiedigkien lea vihkeles mandaate goh veeljeme tjirkijh saemien åålmegen åvteste Nöörjesne.

Saemiedigkie lea ektie gïele dej saemien ïedtji åvteste reerenassese jïh Stoerredægkan.

Saemiedigkie edtja aaj vierhtieh joekedidh, aamhtesh reeredh jïh aamhtesinie sjæjsjalidh mah leah saemiej bïjre.

Joekoen vihkeles dïedte jïh stoerre laavenjassh dijjen – tjirkiji, uvte gååvnesieh.

Manne Jupmelem birrem Saemiedigkien barkoem bueriesjugniedidh, jïh daejnie dam 10. Saemiedigkiem bæjhkohtem goh rïhpestamme.