Saemiedigkie lea gruvabarkoej vööste Joma gruvine, juktie konsekvense-salkehtimmieh vuesiehtieh båetije råajvarimmie stoere negatijve konsekvensh åtna båatsose. Saemiedigkie vierhtede råajvarimmie lea feerh lïhke båatsoen raastese mïsse båatsoe tööllie, g. EN:en konvensjovne sivijle jïh politihke reaktaj bïjre, artihkele 27 (SP27).- jïh båatsoe ij tööllh ahte gruvabarkoe dajvesne aalka, goh stuvremesoejkesje vuesehte.
Tjåehkeren Sïjte dïedtem damta. Sïjtesne 3 dåehkieh, gusnie Steinfjell jïh Jåma/Dærga dïedtem demtieh. Åvtesne tjaetsiefaamoe lea Tjåehkere Sïjtesne tseegkesovveme, jïh lea nænnoestamme stoere hæhtjoeh edtjieh Skorovasesne tseegkesovvedh. Gïrreme-gïetedallemisnie KDD lea konsultasjovnh åtneme sïjtigujmie mah dïedtem demtieh, goh Tjåehkere sïjte (07.02.25) jïh sïjth Sveerjen bealesne 16.-19.05.25 (Ohredahke, Vilhelmina södra, Voernese, jïh Raedtievaerie). Tjåehkere sïjte meala departemente tjuara nyöjhkedh, båatsoen gaavhtan. Sïjth Sveerjen bealesne billieh bovtsh vielie mestieh, jïh nåakebe ektiebarkoe Nöörjen bieline sjædta, jis gruva tseegkesåvva.n etableres.
Joma Gruvaj detaljestuvremen ulmie lea sjïehteladtedh kåahpere- jïh sinkgruvam vihth tseegkedh, Austre Hudningsvatnen baalte, mij gruvabarkoem utni jaepiej 1972-1998. Joma Gruver AS sæjhta sjïehteladtedh orre gruvabarkoem bigkedh, mij edtja mineralh vaeltedh 13 millijovnh maalmijste.
Soejkesje- jïh bigkemelaake edtja råajvarimmiem stuvredh, jïh lea orre stuvremesoejkesje mij konsekvense-salkehtimmiem jïh soejkesjeprogrammem åtna.
Soejkesjedajve lea Raarvihken luvlelen. Leah göökte ovmessie soejkesjedajvh, mah leah seamma dajvesne gusnie lin gruvabarkoeh aarebi. Voestes soejkesjedajve lea Austre Hudningsvatnen baalte jïh lea medtie 283 dekarh. Mubpien soejkesjedajve lea Ovrejaevrien baalte jïh lea medtie 234 dekarh. Gåalmeden soejkesjedajve lea 890 dekarh bahken nuelesne, jïh desnie edtjieh gruvagohpegh årrodh.
Detaljestuvreme sjïehteladta mineralh vaeltedh medtie 5,7 milijovnh tonnh maalmijste, mij edtja gaavnoes gruvagohpegijstie Joma-gruvesne vaaltasovvedh. Aaj lea soejkesjamme medtie 7,4 milijovnh tonnh maalmijste edtjieh Stekenjokk gruveste Sveerjesne vaaltasovvedh. Barkoe mineraalh vaeltedh daehtie gruvaste edtjieh Joma gruvaj barkoegåetesne dorjesovvedh. Lea soejkesjamme gruvabarkoe edtja 20 jaepieh årrodh. Mineralh mah vaaltasuvvieh, kåahperh jïh sinkh, edtjieh leessemebïjline jallese sïelkedahkese fealadidh, jïh destie edtjieh vïnhtsine fealadidh. Lea soejkesjamme barkoe Joma-gruvesne edtja abpe jaepiem årrodh, mearan maalmevuelkeme Sveerjeste edtja daelvege årrodh. Vuelkeme-mierie edtja medtie 25 leessemebïjlh årrodh fïerhten biejjien Sveerjeste daelvege, jïh medtie 6-7 leessemebïjlh fïerhten biejjien sïelkedahkese abpe jaepiem.
Saemiedigkien gïrremen tjïelkestimmesne soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie, Saemiedigkie tjïelkeslaakan tjaala ahte konsekvense-salkehtimmie vuesehte råajvarimmie edtji stoere negatijve konsekvensh båatsose utnedh. Ektiedimmie båatsojne vååjni goh ov-tjïelke soejkesjeuvtelassesne. Saemiedigkie tjïelkeslaakan tjeeli ektiedimmie båatsojne jïh ov-bööteme råajvarimmieh edtjin båetije latjkojste båetedh, jïh aaj båetije gaskesadteme båatsojne soejkesje-mieriedimmien mietie. Saemiedigkie ij leah sïemes daan vuekien bïjre, mij ij gænnah leah reaktoe daaletje aamhtesegïetedalleme-njoelkedassi mietie.
Saemiedigkie meala gellie aalveres aamhtesegïetedalleme-fiejlh leah dorjesovveme, mah leah soejkesje-mieriedimmiem dïjpeme. Dannasinie Saemiedigkie gïrremem ennje åtna. Gosse orre soejkesjeuvtelasse gruvabarkoen bïjre bahken nuelesne govlehtæmman bööti jaepien 2023, Saemiedigkie tjïelkeslaakan prievesne tjeeli ruffien 23. biejjien 2023. Saemiedigkie prievesne tjeeli ahte aamhtesen faageles daajroevåarome lij tjïelkebe enn evtebe uvtelassesne, mij lea ahte gruvabarkoen konsekvensh dajvesne leah joekoen nåake båatsosne – aaj gosse gruvabarkoe lea bahken nuelesne.
Saemiedigkie aaj båatsoen dååjrehtimmieh vuesiehti evtebe gruvabarkoste seamma dajvesne. Dej dååjrehtimmieh lin ahte gruvabarkoe bovtsen laajroeh jeerede. Goh evtebe govlehtimmesne vååjni goh ektiedimmie båatsose lij ov-tjïelke. Saemiedigkie vuaptastehti ahte konsultasjovnh lin aalkeme, mohte idtjin leah riejries.
Aarebi Saemiedigkie vierhtiedi prosessh jïh tjïelkestimmieh båatsoen bïjre eah maehtieh båetedh soejkesje-mieriedimmien mænngan. Dan åvteste Saemiedigkie veelji ennje gïrremem soejkesjeuvtelassese utnedh.
Skïereden 13. biejjien 2023 tjïelte Saemiedigkiem maedtieji gïrremem skïejrestidh juktie edtji regionaale, kumulatijve konsekvense-salkehtimmiem darjodh, jïh konsultasjovnh edtjin gaervies sjïdtedh åvtelen aalkove-luhpie bööti. Golken 11. biejjien 2023 Saemiedigkiem daam prievesne pruskiehti: «Mijjen våajnoen mietie daate nænnoestimmie båatsoem dæjpa håhkohts tseahkan, juktie råajvarimmie lea nænnoestamme. Båetije prosessh sijhtieh råajvarimmiem sjïehtedidh, dam maam lea aarebi nænnoestamme. Jïh ibie maehtieh dam dåarjelidh. Åvtese mijjieh vuekiem vierhtiedibie guktie daate sjædta, sæjhta dovne konsultasjovneöörnegem jïh salkehtimmielearoem ajtoedehtedh. Juktie dellie sjïehtesjadta guktie prosessh sjidtieh mænngan nænnoestimmie lea nænnoestamme.
Saemiedigkie meala salkehtimmie-stilleme lea strïengkebe aamhtesinie gusnie mij akt saemien ïdtjide jïh båatsoem dæjpa. Protect Sápmi second opinion:isnie tjåålhkesahta (2023 s. 6 jïh 7) ahte: «Gellebe sïjth Sveerjesne demtieh guktie vaaroebarkoe Sveerjen bealesne dæjpa, goh daate gruvaprosjekte lea dorjesovveme. Guktie sïjth tjuerieh sjïehtedidh, lea ovnohkens. Daate lea joekoen vihkeles aamhtese mij byöroe vierhtiedidh. Juktie stuerebe hïllh sjidtieh gosse bovtsh mestieh ovmessie sïjtijste.»
Saemiedigkie meala areale-jorkestimmieh tjuerieh tjïelkeslaakan heannadidh mij båatsoen reaktah gïetede, lea aamhtesegïetedallemen njoelkedassi mietie, jïh tjïelke njoelkedassh utnedh ov-bööteme råajvarimmide. Desnie gusnie mij akt båatsoen ïedtjh dæjpa, edtja råajvarimmien abpe effekth vierhtiedidh.
Aalkoetsiehkesne dellie båatsoe tjuara vierhtiedidh magkerh ov-bööteme råajvarimmieh bööremes sjiehtieh dejtie. Nænnoestimmieh ov-bööteme råajvarimmiej bïjre eah leah detaljestuvreme-soejkesjisnie tjïelkeslaakan buerkiestamme jallh tjaalasovveme, juktie båatsoem jïh daaletje laajrojde vaarjelidh. Vielie råajvarimmieh eah leah soejkesjisnie jalts Supplerende KU for reindrift 2023 vielie ov-bööteme råajvarimmieh buerkeste. Soejkesjisnie tjåådtje guktie gijjiem unniedidh jïh aaj krïevenassem soejkesjen bïjre guktie bïeljelidh.
Sjiehteles ov-bööteme råajvarimmieh leah ekonomijes dåajroeh vielie vierhtieåtnose, v.g. vuejiehtidh/ryöjnesjidh, raedtiem vaedtsedh, gaskese gïehtelimmesdåehkiej gaskem jïh eventuelle svïenske båatsoen gaskem, guktie maehtieh laavenjostedh jis juvrh vielie mestieh, jïh aaj buerie gaskesadteme lissietseegkijen jïh båatsoen gaskem boelhken gosse leah vihkeles vuejiehtidh. Daate maahta darjodh guktie gïehtelimmesvuekie gåabpatjahki gïehtelimmesdåehkine maahta jåerhkedh goh daelie. Daate gåarede jis dagkerh barkoevierhtieh sïjtesne gååvnesieh, dah ekonomijes kompenasjovne åadtjoeh, jïh ahte gïehtelimmie gruvasne båatsoen juhtemh sjïehtede. Vihkeles vuaptastehtedh ahte båatsoen produksjovne maahta ånnetji ånnanidh, jalts dagkerh råajvarimmieh båetieh, juktie bovtsh astedellieh juhtedh jïh unnebe tïjjem utnieh gåatodh (jïh lovvesjidh). Juktie båatsoe ij edtjh ekonomijes skaaram åadtjodh, dellie ij nuekies kompenasjovnem åadtjodh barkoemierien åvteste, mohte aaj vaenebe produksjovnen åvteste.
Råajvarimmie-utnije aaj lea signaliseereme maahta gïehtelimmiem tjöödtjestidh naan biejjieh gosse bovtsh sneehpeslaakan noerhtese juehtieh gïjrege. Salkehtimmie aaj jeahta ov-bööteme råajvarimmieh sjidtieh gosse bovtsh juehtieh tjaktjege leekedimmien åvtelen, jis leah gellie juvrh Jåavman luvlelen. Gellebe ov-bööteme råajvarimmieh aaj maehtieh sjïehteles årrodh, goh stujmiem jïh sïejhme aktiviteetem industrijesijjesne unniedidh (Supplerende KU for reindrift 2023).
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles bovtsi laajroeh vaarjelidh. Aaj maahta heannadidh ahte daanbeajjetje laajroeh, gusnie bovtsh dajven mietie juhtieh, tjuerieh juhteme-geajnojne sjïdtedh guktie bovtsh sneehpebe juhtieh, jis gruvabarkoe aalka.
Dah uvtelassh ov-bööteme råajvarimmiej bïjre eah leah detaljestuvreme-soejkesjisnie tjïelkestamme Joma Gruvide daenbien. Dannasinie detaljestuvreme-soejkesje ij gænnah båatsoen raastem vaarjelh, mij buerkeste magkerh jorkestimmieh båatsoe tööllie, g. EN:en konvensjovne sivijle jïh politihke reaktaj bïjre (SP), artihkele 27.
Saemiedigkie vuesehte stuhtjh jïh stuhtjh båatsoen dajveste vaaltasuvvieh, jïh aaj vuesehte magkeres stoere konsekvense daate lea båatsose, mij lea åarjelsaemien kultuvren kultuvreguedtije. Saemiedigkie meala råajvarimmieh mah leah konsekvense-salkehtimmesne leah lïhke båatsoen töölleme-raastese g. SP27 - jïh ahte båatsoe ij tööllh ahte gruvabarkoe dajvesne aalka, goh stuvremesoejkesje vuesehte.
Jorkestimmiej jïh råajvarimmiej stoerre dïedth, jallh svïenske båatsoen dïedth leah eensilaakan tjïelkestamme. Daate stoerre ov-vihtiesvoetem dorje.
Saemiedigkien vierhtiedimmie lea ahte detaljestuvreme-soejkesje, goh lea daelie, ij bovtsi laajroeh vaarjelh, mij lea saemien kultuvren jïh båatsoen jieliemasse-barkoen eatneme-våarome dan dajvesne. Saemiedigkie gïrremem evtiemdi juktie soejkesje-mieriedimmie ij leah reaktoe sïejhme aamhteseöörneginie jallh laakine mij jeahta ahte konsekvense-salkehtimmieh jïh konsultasjovnh edtjieh riejries årrodh soejkesje-mieriedimmien åvtelen. Saemiedigkie lea vuaptastahteme ahte aamhtese gellie gïetedalleme-fiejlieh utnieh.
Saemiedigkie mïeli ij edtjh stuvremesoejkesjem dåhkasjehtedh, jallh gåarede soejkesje-mieriedimmiem mietedh jïh kumulatijve konsekvense-salkehtimmiem veedtjie, jïh tjïelte konsultasjovnh båatsojne dorje soejkesje-mieriedimmien åvtelen. Dellie tjïelte meehtin åadtjodh 1) vielie tjïelke maahtoeh man lea stoere dïedti bïjre konsekvensijste jïh råajvarimmijste, jïh aerpiemaahtoeh man lea dïedten bïjre båatsojne Sveerjesne 2) daejredh magkerh ov-bööteme råajvarimmieh båatsoe meala lea daerpies 3) maehtedh båatsoej reaktah detaljestuvreme-soejkesjisnie gorredidh jïh 4) daejredh jis båatsoe, tjïelkebe ov-bööteme råajvarimmiejgujmie, maahta gruvam luhpiehtidh.
Saemiedigkie daajra råajvarimmie luhpieh kreava dovne minerallelaaken jïh deerjeldahkelaaken mietie. Daate ij darjoeh ahte Kommunaale- jïh dajvedepartementen (KDD) ij maehtieh jïjtse jïh eensi vierhtiedimmieh tjïrrehtidh – sjïere gosse lea daerpies ov-bööteme råajvarimmieh utnedh. Dååjrehtimmieh evtebe stuvremesoejkesjistie gruvabarkose, goh Nussirisnie jïh Nasavaeresne, vuesiehtieh ahte jeatjah staate byjjesfaamoeh daamtaj vuesiehtieh ahte reerenasse lea joe stuvremesoejkesjem dåhkasjahteme, gïrreme-gïetedallemen mænngan KDD:esne. Dannasinie dah uvtieh jïjtse vierhtiedimmieh tjïrrehtidh. Daate dorje ahte konsultasjovnh deerjeldahke-luhpien jïh gïehtelimmeskonsesjovnen bïjre minerallelaaken mietie, ajve proformem sjidtieh – mah eah leah reelle konsultasjovnh mejtie ulmiem åtna Saemiedigkine jïh jeatjah reaktautnijigujmie båatsosne latjkedh.
Saemiedigkien våajnoen mietie gruvabarkoe Jåavmesne ij maehtieh aelkedh åvtelen båatsoen reaktah leah eksproprieereme. Jis staate byjjesfaamoeh, Saemiedigkie jïh saemien reaktautnijh eah latjkah, dellie stoerre hille ahte aamhtese gellie boelhkh reakta-apparaatese båata.
Mïetsken 30. biejjien 2024 Saemiedigkie vaaksjoemisnie Joma gruvine dåeriedi. Båatsoeburrieh vaaksjoemisnie dåeriedin tjaktjen 2024.