Saemiedigkieraerie jïh Reerenasse leah sïemes ektie-soejkesjem darjodh guktie saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh. Soejkesjen duekie lea loesegööleme gaaje unnebe sjïdteme dovne johkine jïh jaevrine dej minngemes jaepiej, jïh daate konsekvensh åådtje barkose tradisjonelle saemien loesegöölemekultuvrine, jïh aaj guktie gïelem jïh aerpiemaahtoem (ålkoeålmegi tradisjonelle maahtoeh) båetije boelvese juhtieh. Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemete sijhtieh raeriestimmieh soejkesjen barkose åadtjodh.
– Loesegööleme lea vihkeles guedtije saemien kultuvreste jïh gïeleste, jïh lea stoerre stuhtje materielle våaroemistie saemien kultuvrese. Boelhken gosse loesegööleme stoerre leavloem damta, mijjieh sïjhtebe orre råajvarimmieh darjodh guktie vihkeles loesegöölemekultuvrem vaarjelidh. Daennie barkosne mijjieh daarpesjibie goltelidh dejstie gïeh maahtoem utnieh – dejtie saemien kultuvrebarkijijstie. Mijjieh håhkesjibie gellie almetjh sijhtieh raeriestimmieh mijjese vedtedh, Saemiedigkiepresidente Silje Karine Muotka (NSR) jeahta.
Maahta dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh raeriestimmieh seedtedh, dovne saemiengïelesne jïh daaroengïelesne.
Akte råajvarimmie soejkesjisnie lea raeriem tseegkedh guktie aerpiemaahtoem vaarjelidh jïh provhkedh Tana-jaevrien reeremisnie. Saemiedigkien lea åejviedïedte daam raeriem tseegkedh, jïh daan tjaktjen sæjhta raeriestimmieh mandaatese jïh öörniemasse daan raaran åadtjodh.
– Loesemierien tsiehkie lea aalvere, jïh gellie loesh dallahmasten gaarvenieh. Daate vihkeles saemien loesegöölemekultuvrem dæjpa. Mijjieh tjoerebe darjodh dam maam mijjieh maehtebe guktie loesh gorredidh jïh seammasïenten darjodh guktie saemien loesegöölemekultuvren våarome joske. Raerie sæjhta sjïere ålkoeåålmegi maahtoem daan barkose vedtedh, klæjma- jïh byjreseministere Andreas Bjelland Eriksen (Bb) jeahta.
Soejkesjen aalkoetsiehkie
Soejkesje aalkoetsiehkiem åtna lea daerpies loesh nænnoeslaakan stuvredh jïh guarkedh loesegööleme lea vihkeles boelhke eatnemevåaroemistie saemien kultuvrese. Saemien loesegööleme lea vihkeles boelhke almetji beapmoejearsoesvoeteste jïh gåetie-gunteste. Loesegööleme lea ektie-dåajme mij sosijaale jielemem jïh nehteviermiem almetji gaskese nænnoste, jïh viehkehte darjodh guktie almetjh sijhtieh jïh tryjjedieh saemien dajvine årrodh. Saemien loesegöölemekultuvre lea joekoen lïhke aerpiemaahtose (ålkoeåålmegi tradisjonelle maahtoeh), jïh leah dovne gïeleldh termh loesen jïh loesegöölemen bïjre, guktie gööledh teknihke maahtaldahkigujmie, barkoevuekieh jïh learoevuekieh, maahtoeh loesen, johken jïh eatnemen jïh jaepieboelhki bïjre, guktie bïerkenidh, duedtieh, beapmoetradisjovnh, voenges histovrije, njaalmeldh soptsestimmievuekie jïh vuelieh.
Guktie raeriestimmieh vedtedh?
Maahta raeriestimmiem seedtedh goh tjaaleldh govlehtimmie Saemiedigkien nehtesæjrosne: https://sametinget.no/politihke/horinger/aktive-horinger/?sprak=14
Tjaktjen 2025 almetjetjåanghkoeh öörnesuvvieh guktie njaalmeldh raeriestimmieh åadtjodh, seammasïenten goh tjaaleldh govlehtimmine. Almetjetjåanghkoeh ovmessie sijjine Saepmesne öörnesuvvieh, duekine veeljesovveme juktie sïjhtebe raeriestimmieh åadtjodh ovmessie dajvijste saemien loesegöölemekultuvrine, dovne dejpeli jïh daelie. Mijjieh åvteli saarnobe gåessie jïh gusnie daah almetjetjåanghkoeh öörnesuvvieh.
Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemente gaajhkide raeriestieh prosessesne dåeriedidh, mah sjïehteles dååjrehtimmieh, daarpoeh jallh raeriestimmieh utnieh. Mijjieh aaj raeriestibie bïevnesh almetjetjåanghkoej jïh govlehtimmien bïjre jeatjah organisasjovnide, institusjovnide jallh almetjidie seedtedh, mah kaanne sijhtieh dåeriedidh.
Minngemes biejjien maahta raeriestimmieh seedtedh lea goeven 31. biejjien 2025.
Reektesburhtje:
Maam Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepaetemente sijhtieh daejredh?
Saemiedigkie jïh Klæjma- jïh byjresedepartemente sæjhta raeriestimmieh daan bïjre åadtjodh:
1. Maam byöroe darjodh saemien loesegöölemekultuvrem vaarjelidh, nænnoestidh jïh båetije biejjide jåerhkedh, goh:
a. Tradisjovnelle barkoe loesegöölemistie, goh teknihke maahtaldahkh, barkoevuekieh, tradisjovnh, vuekieh jïh learoevuekieh?
b. aerpiemaahtoeh/tradisjovnelle maahtoeh loesen, loesegöölemen jïh loesen veasoej bïjre?
c. saemiengïeleldh termh loesen jïh loesegöölemen bïjre, jïh aaj sijjienommh jïh buerkiestimmieh eatnamistie jïh jaepieboelhkijste?
d. loesegöölemen voejkenes barkoevuekieh, goh aejlies sijjide seahkaridh jïh provhkedh?
e. voenges histovrije, vaajesh, njaalmeldh soptsestimmievuekieh jïh vuelieh loesegööleminie?
f. duedtieh, beapmoetradisjovnh jïh jeatjah kulturelle barkoevuekieh jïh jieliemassh loesegöölemistie?
g. jeatjah aarvoeh, barkoevuekieh jallh tradisjovnh guktie bïerkenidh dajvine saemien loesegööleminie dejpeli jïh daelie?
2. maam byöroe darjodh guktie dejtie negatijve konsekvenside unniedidh, goh guktie loesegöölemen unniedimmie almetji ekonomijem, sosijaale jieledem jïh nehteviermiem dæjpa, jïh aaj guktie dæjpa jis almetjh sijhtieh saemien dajvesne årrodh, gusnie loesegööleme årromen våaromem orreme?