Edtja Melkøyam elektrifiseeredh, jïh daelie prosessese sjïehteladta gusnie saemieh teehpieh saaht guktie illedahke sjædta. Olles straejmie edtjh fer dovres sjïdtedh tjuara faamoelinjah jïh bïegkefaamoem Finnmarhkesne bigkedh dejnie dajvine mah sijhtieh dovne mearoesaemien kultuvrem, åtnoem miehtjiesdajveste jïh båatsoem heerredidh. Maahta sov kultuvrevåaromem dassedh – jallh skåltoem åadtjodh jollebe straejmiereeknegi åvteste, jallh smualkeme elektrifiseeremeprosjekten åvteste dej klijmajarkelimmiejgujmie mah dïsse govlehtuevieh.
Daate seamma tïjjen sjugniehtåvva goh Nöörje edtja akten liktemeprosessen sïjse mænngan Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne lea sov reektehtsem deelleme. Daate likteme edtja amma jievkehtimmide sjugniehtovvedh aktede ahkedh sjïdtije deadtoevistie saemien kultuvren vööste, jïh retorihken klijmesne gusnie saemieh skåltoem åadtjoeh gaajhkh daaletje haestemi åvteste. Heerrehkeklåbpoeh, klijmasïessestallijh, etnopolitihke leah mïerhkeleahpah mah daan tïjjen melodijese govlehtuevieh,
Daajbaaletje vuekie saemijste föörhkedidh lea saemien reaktagæmhpoeh lïjmesjidh don fenomeenese mij gohtjesåvva NIMBY (Not in my back yard / ij mov minngiesjaljosne), naemhtie goh Elisabeth Gammelsæter sov gærjesne «Ikke i mitt nabolag» dorje. «Dah lopmeskovterh, metallem sæljide jïh hævvi straejmiem nuhtjie» Gammelsæter aktene lahtestimmesne jeehti mannasinie Fovsen-dåapmoe lea båajhtode.
Gosse saemide guektiengïerts klijmamoralistine jïh heerrehkeklåbpojne dorje mah ajve jïjtsasse ussjedieh, dellie aktem vearteneguvviem saemijste guvvede gusnie dejtie jabjoehkåbpoe dorje jïh mij böörede dovne dejtie laavsedh, dejstie föörhkedidh jïh dej bijjelen politihkeles vuejedh. «Åadtjobe dejgujmie soptsestidh jïh dam dialogine gåhtjodh, men dah leah NIMBY-almetjh mah lea dan gaajh guhkede rïektesvoeteste, guktie ibie dejtie krööhkesth minngemes». Maahtam mov uvte vuejnedh dah numhtie ussjedieh dejnie industrijepolitihkeles åssjaldahkesmærjojne.
Manne daejtie vuesiehtimmide neebnem guktie maahta dejtie ussjedidh. Saetniesvoete- jïh liktemereektehtsinie gïetesne limh byöreme ellies fokusem utnedh identifiseeredh mah mekanismh mah viehkiehtieh daaroedehtemem tjåadtjoehtidh daan biejjien. Sijjeste stoerreseabradahken tsåatskelesvoete eevre jeatjah lehkesne.
Mah nuepie likteminie gosse almetjereaktameadtoe Fovsen-saemiej vööste juhtieminie? Mah nuepie likteminie gosse Reerenasse politihkem nænnoste mij orre meadtoe almetjereaktaj vööste sjïehteladta Finnmarhkesne? Daate muvhth daejstie vihkielommes gyhtjelassijste man bïjre Saemiedigkie tjuara mïelem utnedh daelie, jïh mïsse daelie lahtestimmieh sïjhtebe Saemiedigkien ræhpas govlehtæmman saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtsen bïjre.
Reektehtse lea vihtiestamme guktie lea saemide daaroedahteme, ij ajve ryöktesth daaroedehtemenænnoestimmiej tjïrrh, men aaj vuesiehtimmien gaavhtan göölemepolitihken tjïrrh, reeremen tjïrrh miehtjeste jïh båatsoepolitihken tjïrrh. Gosse baahtsemem dassa reeblemasse miehtjesne jïh göölemasse, gellie saemieh aaj sijjen saemien kultuvrem dasseme.
Seamma mekanisme lea faamosne daan biejjien. Göölemepolitihke, eatnemereereme jïh dajveskilkehtassh fïereguhten lehkesne viehkiehtieh saemide daaroedehtedh sijjen saemien kultuvren sistie. Politihke mij saemieh baahtsemem nyöjhkoe loesem gööledh, fjovlesne gööledh, gïjrege lidtedh, miehtjiesdajvesne reebledh jallh sijjiem båatsosne dassedh, daaroedehtemem sjugnede.
Likteme tsihkestahta guejmieh ektie goerkesem utnieh destie mij sjugniehtovveme. Seamma vihkele guejmieh seamma goerkesem utnieh destie mij daan biejjien sjugniehtåvva. Jis Stoerredigkie raaktan liktemem sæjhta, dellie tjuara voestegh meatodh politihke maahta daaroedehtedh jalhts daajehtsem daaroedehtemepolitihkem laahpeme.
Ij mejtegh mij vuesehte Stoerredigkie lea daan goerkesasse båateme annje. Gaatesjen. Dejnie aktine gïetine Reerenasse bagkehte dïhte lea Fovsen-aamhtesistie lïereme. Dejnie mubpine gïetine dïhte aktem Melkøya-nænnoestimmiem dorje mij nov gujht sæjhta orre Fovsen-plearoeh aamhtesh sjugniedidh.
Stoerreseabradahke Nöörjesne, Reerenassine aaj, såemies buajhkoes moraalen tjelmehts suerkieh sov aalkoeåålmegi muhteste. Jis ij staateministere dejtie buajhkoes ektiedimmide vuejnieh daan beajjetje politihken jïh daaroedehtemen gaskem, guktie edtjebe dellie buektiehtidh liktemeprosessem aelkedh?
Daate lea mïsse akt ussjedidh gosse akte baahkes voengesveeljemegæmhpoe nåhkeminie, gosse båatsoe jïh saemien ïedtjh maaje åadtjoeh jïjnjem töölledh.
Jïh mïsse akte ussjedidh gosse edtjebe eajhnadovvedh mejtie maehtebe liktedh, jïh mij daerpies jis edtja dohkoe båetedh. Manne mov haestemem mubpesth jeahtam dovne aktegsalmetjidie, organisasjovnide jïh institusjovnide sijjen lahtestimmiejgujmie båetedh mijjen govlehtimmesne, mierine skïereden 31.b.