Barkoesijjie lea aktene Saemiedigkien kontovresijjijste desnie gusnie kontovresijjie gååvnese.
Aalkoe dallatjinie.
Dïedtesuerkieh
Gïelegoevtesen lea dïedte Saemiedigkien guhkies gïelebarkoen jallh gïelelutnjemen åvteste. Åejvieulmie daennie barkosne lea abpe seabradahkem skreejrehtidh saemien gïelh våajnoes darjodh jïh dejtie eevtjedh dovne privaate jïh byögkeles suerkesne. Goevtesen lea dïedte politihkeevtiedimmien åvteste goevtesen dïedtesuerkiej sisnjeli, jïh vierhkievierhtieh gïelesuerkien sisnjelen, laavenjostoelatjkoeh jïh jeatjah råajvarimmieh reerie.
Goevtese golme seksjovnide juakasovveme:
Sijjienommh- jïh gïelesåjhtoeseksjovne
Gïelereereme jïh – politihkeseksjovne
Terminologijeseksjovne
Barkoelaavenjassh
Goh goevtesedirektööre datne bieline sjïdth reeremen åvtehketjïerteste jïh sïjhth lïhke barkedh politihkeles ståvroen vööste.
Vihkeles dïedtesuerkieh jïh laavenjassh leah:
- Goevtesem jïh goevtesen faageles gïehtelimmiem stuvredh
- Organisasjovneevtiedimmie jïh barkijedïedte
- Budsjedte- jïh illedahkedïedte
- Strategijebarkoe
Maahtoeh
Datne åvtehke jïh bïhkedæjja mij maahta hijven organisasjovnekultuvrem jïh aaj nænnoes jïh maehteles barkoedåehkiem tseegkedh. Dov barkosne goh åvtehke datne lyjhkh bïevnesh bååstede åadtjodh jïh maahtah dovne jïjtjemdh jïh byjreskidie evalueeredh. Nænnoes maehtelesvoeten gaavhtan laavenjostosne jïh gaskesadtemisnie, datne illedahkh ektiedahkosne mubpiejgujmie jaksh.
Mijjieh datnem ohtsebe mij:
- Sjyöhtehke ööhpehtimmiem åtna maasteregraadedaltesisnie, eventuelle kombinasjovne sjyöhtehke bachelorgraadeste jïh dååjrehtimmeste
- Sjyöhtehke dååjrehtimmie goh åvtehke
- Nænnoes daajroe faagesuerkien bïjre
- Strategeles maahtoe
- Daajroe saemien seabradahken bïjre
- Daajroe politihken, prosjektestuvremen jïh sjæjsjalimmieprosessi bïjre
- Nænnoes digitaale maahtoe
Datne tjoerh aaj saemien haalvedh, aktem skandinavijen gïelem jïh englaanten gïelem njaalmeldh.
Baalhka- jïh barkoe-eaktoe
Baalhka Staaten regulatijven mietie barkoekodesne 1060 Goevtesedirektööre
- Baalhkeste 2 % Statens pensjonskassese geasalguvvieh
- HIjven lööneme- jïh pensjovenöörnegh Statens pensjonskassesne
- Gaajhkesidie mah Finnmarhkesne jïh Noerhte-Romesne årroeh, uhtjiedimmie studijelaajkoste Statens lånekassesne lea faamosne 10 % fïerhten jaepien, 25 000 kråvnaj raajan, jïh sjïere skaehtiegiehpiedimmie
- Fleksijbele barkoetïjje jïh jeatjah hijven tryjjesvoeteöörnegh
Staaten barkoefaamoe edtja dan hijven gåarede gellievoetem årroji luvnie speejjeldidh. Akte barkijepolitihkeles ulmie lea jïebne joekedimmiem aaltaristie jïh tjoelijste barkiji gaskem utnedh, jïh almetjh dåårrehtidh sïjsvaanterdimmiemaadtojne, almetjh giehpiedamme funksjovnemaahtojne jïh raejkine CV:sne.
Saemiedigkie haasta maehteles kandidaath syökedh, saaht aaltere, tjoele, nasjonaale jallh etnihkeles maadtoe, funksjovneheaptoe jallh raejkie CV:sne. Saemiedigkie lea IA-gïehtelimmie (Inkluderende Arbeidsliv), jïh leavloem beaja barkoetsiehkide sjïehteladtedh fïereguhten barkijasse.
Barkoeseehteme dorjesåvva sïejhme laaki, njoelkedassi jïh latjkoej mietie.
Barkoen lea 6 askh pryövetïjje.
Ohtseme
Ohtseme elektrovneles seedtesåvva lïenghken baaktoe daennie sæjrosne "Søk stillinga" jïh ohtsemisnie daate edtja meatan årrodh:
- Ohtsemeprievie
- CV – tjuara ööhpehtimmiem jïh barkoedååjrehtimmiem elektrovneles goeresne tjaeledh
- Væhnadassh jïh vihtienassh tjuerieh baalte bïejesovvedh
- Unnemes göökte referaansh
Byögkelesvoetelaaken mietie § 25 maehtebe bïevnesh ohtsijen bïjre bæjhkoehtidh jalhts ohtsije lea maadteme satne ij sïjhth ohtsijelæstosne tjåadtjodh.
Ohtsememierie: Goevten 14. b. 2021.
Gaskese
Vielie bïevnesh barkoen bïjre åadtjoeh daesnie:
Vielie bïevnesh Saemiedigkien bïjre
Saemiedigkie
Saemiedigkie lea nasjonaale almetjeveeljeme orgaane Nöörjen saemide. Saemiedigkie barka ihke saemieh åadtjoeh sijjen gïelh, sijjen kultuvrem jïh sijjen seabradahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh. Parlameentegåetie lea Kárášjohkesne.
Saemiedigkien reereme stuvresåvva direktööreste, lea juakeme faagegoevtesinie jïh barkoedåehkine jïh medtie 150 jaepiebarkoeh åtna. Kontovresijjieh leah Kárášjohka, Varangerbotn Unjárgesne, Guovdageaidnu, Olmáivággi Gáivuotnesne, Romsa, Skánit Dielddanuorrisne, Ájluokta Hábmerisnie, Aarborte jïh Snåase.
Søk stillinga
Ohtsememierie
Goevten 14. b. 2021.