Vårt bibliotek

Min girjerádju

Bures boahtin geavahit Sámedikki girjeráju!

Mis lea stuora čoakkáldat sámi fágagirjjálašvuođas, oahpponeavvuin, čáppagirjjálašvuođas ja eará ávdnasiin iešguđet sámegielaide ja eará gielaide. Čoakkáldat lea gávdnamis Sámedikkis Kárášjogas, gáiddusluoikama bokte ja digitála bálvalusaid bokte.

Sámi girjjálašvuođa gaskkusteapmi iešguđet kanálain ja arenain ovddiduvvo ovttasbarggus sámi giella- ja kulturguovddážiiguin, gielddaiguin, fylkkaiguin ja eará organisašuvnnaiguin. Mii ovddidit girjerádjobálvalusaid prošeavttaid, kampánjjaid ja eará doaimmaid bokte. Sámedikki girjerájus leat gaskkustanovddasvástideaddjit maiddái julev- ja lullisámi guovlluin davvisámi guovlluid lassin. Oahpponeavvut gaskkustuvvojit Ovttas/Aktan/Aktesne oahpponeavvoportálas ovttasbarggus Oahpponeavvoguovddážiin.

Iežas doaimmas ja ovttasbarggus eará girjerájuiguin čuvvot Sámedikki girjeráju barggut Norgga Folkebibliotekloven:

«folkebibliotekene har til oppgave å fremme opplysning, utdanning og annen kulturell virksomhet, gjennom aktiv formidling og ved å stille bøker og andre medier gratis til disposisjon for alle som bor i landet. Folkebibliotekene skal være en uavhengig møteplass og arena for offentlig samtale og debatt. Det enkelte bibliotek skal i sine tilbud til barn og voksne legge vekt på kvalitet, allsidighet og aktualitet.»

Gáiddusluoikama ja sámi girjjálašvuođa aktiivvalaš gaskkusteami bokte veahkeha Sámedikki girjerádju báikkálaš girjerájuid ja veahkeha daid fállat buori girjerádjofálaldaga maiddái sámi geavaheddjiide.

Historjá
Sámi sierrabibliotehka huksegohte 1950-jagiid. Jagis 1962 oaččui Kárášjoga álbmotgirjerádju erenoamáš ovddasvástádusa hukset sámi čoakkáldaga vai sáhttá fállat sámi girjerádjofálaldaga olles sámi álbmogii ja earáide. Čoakkáldat lei álggos ossodat Kárášjoga álbmotgirjerájus. Jagi 1983 rájes šattai ossodat sierra stáhtaruhtaduvvon girjerádjun – Sámi sierrabibliotehkan. Jagis 2000 sirdojuvvui Sámi sierrabibliotehka Sámediggái ja oaččui nama Sámedikki girjerádju. Girjerájus lea dál guovddáš sadji Sámedikki visttis Kárášjogas.

Samlingen

Čoakkáldat
Sámedikki girjerájus galgá leat dievasleamos sámi girjjálašvuođačoakkáldat ja eará ávdnasat sámegielaide ja sámi diliid birra beroškeahttá gielas. Čoakkáldat galgá leat olámuttus ja dovddus sihke eará girjerájuide ja ovttaskas luoikkaheddjiide. Girjerádju oastá máŋga gáhppálaga guđege girjjis vai eará girjerájut sáhttet luoikkahit girječoakkáldagaid ja luoikat daid geavaheddjiidasaset. Girjerájus leat sullii 54 000 fysalaš dokumeantta.

 

Nástečoakkáldat
Nástečoakkáldagas leat sullii 1200 tihttela, main lea čállojuvvon sámi diliid birra dahje leat čállojuvvon muhtun sámegillii. Eanaš oassi tihtteliin leat boarráset go 100 jagi. Čoakkáldagas leat antikváralaš, hárvenaš, boarráset ja mávssolaš girjjit ja áigečállagat, ja muhtun kárttat gitta jagi 1669 rájes. Dasa lassin leat čoakkáldagas muhtun tihttelat maŋimuš 100 jagis main lea erenoamáš árvu. Almmuheamit mat dál leat:
sullii 10 tihttela 1600-logus, 80 tihttela 1700-logus ja 430 tihttela 1800-logus.

Eanaš nástečoakkáldaga dokumeanttain lea luoikkahangáhppálat magasiinnas, muhto nástečoakkáldaga gáhppálagaid ii sáhte luoikkahit ruoktot. Muhtumin sáhttit viežžat daid ja daid sáhttá lohkat girjerájus.

Boarráseamos girjjiin sáhttit namuhit Manuale Lapponicum maid Olaus Stepani Graan (Stockholm 1673) lea čállán.

Lapponia maid Johannes Schefferus lea čállán, máŋga almmuheami jagi 1673 rájes ovddos guvlui. 
 

Álgoálbmotčoakkáldat

Sámedikki girjerádju ásahii jagis 2014 sierra álgoálbmotčoakkáldaga. Álgoálbmotčoakkáldagas leat dokumeanttat álgoálbmogiid birra miehtá máilmmi, ja dál leat birrasii 200 tihttela. Dainna lágiin leat girjjit maid Sámediggi lea čohkken ja ožžon skeaŋkan registrerejuvvon ja daid sáhttá luoikkahit/gáiddusluoikkahit Bibsys bokte.