Gulaskuddamat

Diehtojuohkin gulaskuddama birra ja du dieđuid birra Sámediggái

Go Sámediggái bohtet gulaskuddancealkámušat, de áššemeannudeaddji geahččá daid ovdalgo almmuhuvvojit min neahttasiidui. Jus gulaskuddancealkámušain leat sensitiiva persondieđut, áitagat dahje gudnerihkkumat, de dat eai almmuhuvvo.

Gulaskuddan lea dakkár ortnet man bokte háhka oaiviliid ja dieđuid iešguđet áššiid meannudeami váste. Gulaskuddan addá oasálaččaide ja berošteddjiide, geaidda dihto ášši guoská, vejolašvuođa buktit cealkámuša ovdalgo ášši mearriduvvo.

Gulaskuddancealkámušat rehkenastojuvvojit almmolaš diehtun ja áššedokumeantan (almmolašvuođaláhka § 2), ja Sámediggi vurke gulaskuddancealkámušaid go oažžu daid. Dat fievrriduvvojit journálii ja áššemeannuduvvojit seamma ládje go eará áššedokumeanttat. Buot gulaskuddancealkámušat Sámediggái dábálaččat almmuhuvvojit neahttasiidui www.samediggi.no.

Go ovddiduvvo gáibádus beassat geahčadit gulaskuddancealkámušaid áššemeannudeami, de gustojit almmolašvuođalága mearrádusat.

Sámediggi bivdá almmuhit du dahje doaimma nama ja e-boastačujuhusa go sáddet gulaskuddancealkámuša. Jus mii maŋŋel fertet váldit oktavuođa duinna du gulaskuddancealkámuša birra, de mii atnit čujuhusa maid leat sádden.

Dieđut du birra maid mii vurket:

  • Du nama
  • Du e-boastačujuhusa
  • Du gulaskuddancealkámuša sisdoalu

Dát dieđut geavahuvvojit gulaskuddancealkámušaid sáddema ja čájeheami oktavuođas. Du e-boastačujuhus ii oidno neahttasiiddus.

Loga Sámedikki personsuodjalusjulggaštusa mas oainnát movt Sámediggi gieđahallá ja vurkkoda persondieđuid áššemeannudeami oktavuođas

Dákkár gulaskuddancealkámušat eai almmuhuvvo:

  • mat rihkkot personsuodjalusa (sisttisdollet persovnnalaš dieđuid ovttaskas olbmuid birra)
  • main leat vaššás dahje vealaheaddji cealkámušat
  • main leat gudnerihkkumat dahje
  • mat sisttisdollet áitagiid dahje ávžžuhusa dahkat dihto ráŋggáštahtti daguid