6 Lahtestimmieh fïerhten tseahkan soejkesjebïhkedassesne

 

1. tsiehkie Ulmie

1. tsiehkie soejkesje- jïh bigkemelaakem våaroemisnie åtna § 3-1 bokstaave c) mij jeahta soejkesjh mierien sisnjelen laaken ulmienjoelkedasseste edtjieh saemien kultuvren, jielemebarkoen jïh seabradahkejieleden eatnemevåaromem gorredidh. Soejkesje- jïh bigkemelaaken § 3-1 jïh ulmienjoelkedasse soejkesjebïhkedassesne eah ajve jiehtieh gorredimmie saemien eatnemevåaroemistie lea mij akt maam edtja soejkesjimmesne krööhkestidh, men aaj laake edtja eadtjohke dïrreginie årrodh juktie daam laavenjassem loetedh.

Soejkesje- jïh bigkemelaake edtja jeatjah baakoejgujmie aaj vierhkievierhtine årrodh gusnie maahta positijve råajvarimmieh vihtiestidh juktie saemien kultuvren, jielemebarkoen jïh seabradahkejieleden eatnemevåaromem gorredidh.

Dagkerh positijve råajvarimmieh maehtieh årrodh tjïelth, gosse dah soejkesjieh sijjen areaalide nuhtjedh, vaarjelidh jïh hammoedidh, eadtjohkelaakan eajhnaduvvieh saemien kultuvren, jielemebarkoen jïh seabradahkejieleden eatnemevåaromem gorredidh. Dah maehtieh dam darjodh jis vihtiestieh mïsse akte sjyöhtehke areaale edtja åtnasovvedh såemies vihties sjïehteles dajvine, v. soejkesje jïh bigkemelaakine § 12-5, jallh krööhkemedajvh vihtiestidh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 11-8. Gosse dagkerh dajvh tseegkesuvvieh dellie dïhte aaj maahta viehkiehtidh EN:n ulmieh nænnoesvoeten bïjre jaksedh. Reerenasse lea nænnoestamme EN:n 17 nænnoesvoeteulmieh, mejtie Nöörje lea jååhkesjamme, edtjieh dïhte politihkeles åejviegïeje årrodh juktie mijjen tïjjen stööremes haestemigujmie barkedh, aaj Nöörjesne. Dan åvteste vihkele nænnoesvoeteulmieh bieline sjidtieh våaroemistie seabradahke- jïh areaalesoejkesjæmman, v. Nasjonaale veanhtadimmieh regijonaale jïh tjïelten soejkesjæmman 2019-2023, s. 3.

Ulmienjoelkedassen gaavhtan soejkesjebïhkedasse aaj sæjhta faamosne årrodh sektovrelaakide gusnie soejkesjh daej laaki mietie sijhtieh mierien nualan båetedh soejkesje- jïh bigkemelaaken ulmienjoelkedasseste, jïh soejkesje- jïh bigkemelaakine § 3-1 bokstaave c) ektesne juhtedh.

Uvtemesth Saemiedigkie mij faamoem åtna dejtie saemien ïedtjide soejkesje-ektiedimmine damtijidh jïh buektedh.

Soejkesjebïhkedassen ulmienjoelkedasse lea aaj Finnmarhkelaaken ulmienjoelkedassen mietie gusnie tjåådtje: «Laaken ulmie lea sjïehteladtedh guktie dajve jïh eatnemevierhtieh Finnmarhkesne reeresuvvieh […] joekoen goh våarome saemien kultuvrese, båatsose, miehtjiesdajveåtnose, jielemebarkose jïh seabradahkejieliedasse». Akte dagkeres vaarjelimmie aaj Maadthlaaken mietie § 108 jïh åålmehrïekteles njoelkedassi mietie goh ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoeåålmegi jïh krirrieåålmegi bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO 169), EN:n aalkoeåålmegebæjhkoehtimmie jïh EN:n konvensjovne sivijle jïh politihkeles reakta bïjre, v. soejkesje- jïh bigkemelaakine § 3-1 njealjede lïhtse.

Soejkesje- jïh bigkemelaakesne jïh daennie soejkesjebïhkedassesne baakoetjïerth «saemien kultuvre, jielemebarkoe jïh seabra- dahkejielede» åtnasuvvieh jallh «saemien kultuvre jallh jielemebarkoe». Maadthlaakesne § 108 åtnasuvvieh baakoetjïerth «Gïele, kultuvre jïh seabradahkejielede», Finnmarhkelaakesne jïh mineraalelaakesne «saemien kultuvre, båatsoe, miehtjiesdajveåtnoe, jielemebarkoe jïh seabradahkejielede» åtnasuvvieh, mearan eatnemegellievoetelaakesne ajve baakoetjïerte «saemien kultuvre» åtnasåvva. Daah ånnetji joekehts baakoetjïerth dam seamma geptjieh. Kultuvrebaakoetjïerte maadthlaaken § 108 gaajhkh biehkieh feerhmieh saemien kultuvreste jïh dan mietie aaj gïele, jieleme jïh seabradahkejielede. NBS:sne 1984:18 Saemiereaktamoenehtse aaj våaroemasse bïeji edtja kultuvrebaakoetjïertem dynamihkeles toelhkestidh guktie baakoetjïerte aaj dam evtiedimmiem tjeekieh mij sjugniehtåvva. Tjuara saemien kultuvrem vijrieslaakan guarkedh, dan åvteste lissiebaakoetjïerth goh «jieleme» «jielemebarkoe», «båatsoe», «miehtjiesdajveåtnoe», «gïele» jïh «seabradahkejielede» joekehtslaakan ovmessie laakine åtnasuvvieh juktie dam vijries goerkesem kultuvrebaakoetjïerteste tjïertestidh. Daennie soejkesjebïhkedassesne kultuvrebaakoetjïertem lïhkebe konkretiseereme dej krööhkemi jïh laavenjassi mietie mejtie tjuara soejkesje-ektiedimmesne gorredidh.

Ulmie mij jeahta soejkesjebïhkedasse edtja «vaarjelimmiem jïh guhkiebasse evtiedimmiem saemien kultuvreste gorredidh (…)» tjïerteste saemien kultuvre ij leah staatiske, men daajroe åtnoen bïjre eatnemevåaroemistie jïh praksisese leah dynamihkeles jïh evtiedimmesne, baajnehtamme eatnamistie jïh byjreskijstie. Baakoetjïerte guhkiebasse evtiedimmie edtja kulturelle kontinuiteetem hoksedh, jïh ij edtjh dam toelhkestidh goh akte nuepie saemiej materijelle kultuvrevåaromem nåhkehtidh jïh giehpiedidh.

2. tsiehkie Vierhkiedajve

Soejkesjebïhkedassen 2. tsiehkie voestes lïhtse dam saakeles jïh geograafeles vierhkiedajvem tjïerteste. Soejkesjebïhkedassen saakeles vierhkiesuerkie lea gïetedimmie gaajhkijste aamhtesijstie soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie goh soejkesjenænnoestimmie, aktegsnænnoestimmie jïh dispensasjovnenænnoestimmie soejkesjeaamhtesh, daan nuelesne aamhtesh dipensasjovnen bïjre. Dïhte saakeles vierhkiesuerkie aaj hammoedimmien bïjre soejkesjestrategijeste, soejkesjeprogrammeste jïh salkehtimmieprogrammeste soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie, jïh mieriedimmien mietie konsekvensesalkehtimmiej bïjre.

Soejkesjebïhkedassen saakeles vierhkiesuerkie såemiesmearan seamma vierhkiesuerkiem gaptja Saemiedigkien njoelkedassine jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste. Vierhkiesuerkie njoelkedasside jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste feerhmie, goh daate soejkesjebïhkedasse, aaj konsekvensesalkehtimmieh, tjïeltesoejkesjen areaalebieliem, reguleradimmiesoejkesjh jïh dispensasjovnh areaalesoejkesjijstie, men ij regijonaale soejkesjh jïh tjïeltesoejkesjen siebriedahkebieliem.

Geograafeles vierhkiedajve lea seamma goh dïhte dajve maam guarkoe goh aerpievuekien saemien dajve. Lea dajvem tjïelkestamme soejkesje- jïh bigkemelaaken mïerhkesjimmine, § 5-4 gåalmede lïhtse Saemiedigkien nyöjhkemereaktan bïjre. Fylhke- jïh tjïeltebaakoetjïerth soejkesjebïhkedassesne leah jarkelimmiej mietie tjïeltestruktuvresne mah leah faamosne 2020 raejeste.

Geograafeles vierhkiedajve aaj mearoem saemien dajvi ålkoli feerhmie akten nautiske mïjlen gåajkoe maadthlinjan ålkolen, v. soejkesje jïh bigkemelaakine § 1-2. Ij leah naan aktelaa- ketje definisjovne aerpievuekien saemien mearoegaedtie- jïh fjovledajvijste. Goh aalkoevåarome dah dajvh leah gaajhkh mearoegaedtietjïelth mah leah aerpievuekien saemien dajven sisnjelen.

Aerpievuekien saemien dajven sisnjelen ij abpe soejkesjimmie sïjhth ryöktesth saemien kultuvrem baajnehtidh. Tjuara læjhkan dam vuarjasjidh fïerhten dajvese, jïh fïerhten soejkesjimmesne jïh råajvarimmesne.

2. tsiehkien mietie mubpie lïhtse Saemiedigkie dam sïejhme dïedtem åtna soejkesjebïhkedassem bæjjese fulkedh, evtiedidh jïh dan bïjre bïhkedidh. Soejkesjebïhkedasse aaj våaromem tseegkie Saemiedigkien dïedte meatan årrodh soejkesjimmesne maam Saemiedigkie soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie åtna § 3-2 gåalmede lïhtse. Saemiedigkie nyöjhkemereaktam åtna soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 5-4 gåalmede lïhtse tjïelten araalesoejkesji jïh reguleradimmiesoejkesji vööste. mah svïegkesasse biejieh jallh eah ïedtjh gorredh mah leah joekoen vihkele saemien kultuvrese. Saemiedigkie maahta aaj nyöjhkemem buektedh gïetedimmesne konsesjovneaamhtesijstie energijelaaken mietie § 2-1, tjaetsiereguleradimmielaaken mietie § 6 nr. 1 jïh tjaetsievierhtielaaken mietie § 24. Saemiedigkie aaj maahta krïevedh regijonaale soejkesjh departemeentese seedtesuvvieh jis vihkeles saemien ïedtjh eah nuekie gorresovvh, v. § 8-4. Soejkesjebïhkedassen 4. jïh 5. tsiehkesne veelebelaakan konkretiseerede mij maahta saemien kultuvren eatnemevåaromem baajnehtidh. Saemiedigkie maahta nyöjhkemem aamhtesidie jallh råajvarimmide buektedh mah oktegh jallh aarebi soejkesjigujmie jïh råajvarimmiejgujmie ektine dajvesne, eah nuepieh vedtieh saemide, jallh sæjhta geervebe sjïdtedh saemide, jåerhkedh sjyöhtehke dajvh nuhtjedh. Jalhts soejkesjebïhkedasse lïhkebe konkretiseerede mah konsekvensh mejtie byöroe vuarjasjidh jïh krööhkestidh, dah eah sïjhth dan veele årrodh fïerhten tseahkan. Soejkesjebïhkedasse stoerre dahkoesijjiem vadta soejkesjefaamose jïjtje soejkesjh hammoedidh voenges tsiehkiej mietie. Dïhte eevre vihkielommes lea vihkeles saemien ïedtjh eah svïegkesasse bïejesovvh.

2. tsiehkien mietie gåalmede lïhtse soejkesjebïhkedasse edtja våaroemasse bïejesovvedh abpe soejkesjimmesne. Soejkesjebïhkedasse ij leah juridihkeles vïedteldihkie soejkesjeåejvieladtjese, jallh edtja bïhkedassine årrodh maam soejkesjeåejvieladtje tjuara fulkedh. Fïerhte tsiehkie soejkesjebïhkedassesne lea læjhkan tjïelkestimmieh dejstie dïedtijste mejtie soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie åtna § 3-1 bokstaave c, jïh åeliedimmieh mejtie jeatjah laaki mietie åtna, jïh aaj Nöörjen åålmehrïekteles åeliedimmiej mietie. Naemhtie doh ovmessie tsiehkieh sijhtieh dan nyöjhkemefaamoen bïjre bïhkedidh maam Saemiedigkie åtna laaken mietie § 5-4 tjïeltesoejkesjen araalebielien jïh reguleradimmiesoejkesji bïjre, laejhtemen bïjre konsesjovnenænnoestæmman energijelaaken, tjaetsiereguleradimmielaaken jïh tjaetsievierhtielaaken mietie, jïh nuepien bïjre regijonaale soejkesjh departemeentese buek- tedh laaken mietie § 8-4. Seammalaakan goh 1. tseahkan soejkesjebïhkedasse, soejkesje- jïh bigkemelaaken ulmienjoelkedassen gaavhtan, sæjhta faamosne årrodh aaj sektovrelaakide gusnie soejkesjh daej mietie sijhtieh soejkesje- jïh bigkemelaaken ulmienjoelkedassen mierien nualan båetedh jïh ektesne juhtedh soejkesje- jïh bigkemelaakine § 3-1 bokstaave c).

Soejkesjimmesne tjuara aaj krööhkestidh mij EN:n konvensjovnesne tjåådtje sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre artihkele (SP 27), v. almetjereaktalaakine §§ 2-3. SP 27 jeahta baajnehtimmieh aalkoeåålmegi kultuvrese edtjieh stoerre leavloem åadtjodh, jïh ij edtjh gåessie maehtedh skilkehtassh saemien eatnemevåaroemisnie luhpiedidh mah almetjem aalkoeåålmegistie jallh dåehkiem aalkoeåålmegistie nyöjhkoeh jallh gaertjiedieh sov jielieminie gïehtelidh jïh sov kultuvrine jieledh. Juktie aerpievuekien jielemebarkojne gïehtelidh sæjhta jiehtedh skilkehtasse ij maehtieh illedahkine utnedh jielemebarkoe ij vielie ekonomeles dïenestem vedtieh (HR 2017-2428-A boelhke 71, 87, 94; NBS 2007:13 Orre saemiereakta s. 203). Juktie vuarjasjidh mejtie lea vaahresne dagkeres raasten bijjelen båetedh dellie kriterijh a) nuekie salkehtimmievåarome, b) rååresjimmieh, c) summekonsekvensh, d) davvoje råajvarimmieh jïh c) kvalifiseradamme jienebelåhkoe ïedtjeste tjuerieh meatan årrodh. Daah kriterijh aaj dan åvteste § 3 mietie njoelkedassesne.

3. tsiehkie Krïevenasse soejkesjeprosessese jïh sjæjsjalimmievåaroemasse

Daate njoelkedasse krïevenasside tjïelkeste guktie jïh mij tjuara meatan årrodh soejkesjebarkosne.

Soejkesjebïhkedassen 3. tsiehkie bokstaave a edtja bievneme- jïh salkehtimmiedïedtem gorredidh. Daate aaj soejkesje- jïh bigkemelaaken salkehtimmiekrïevenassi mietie, reeremelaaken bievnemedïedten mietie, eatnemegellievoetelaaken prinsihpi mietie byögkeles sjæjsjalimmide jïh staaten salkehtimmiebïhkedassen mietie. Jis reakta-aajhterh, ïedtjeladtjh jïh sïejhme almetjh edtjieh maehtedh mïelem vuarjasjimmiej bïjre utnedh, jïh maehtedh vuarjasjidh mejtie fiejlie lea dorjesovveme aamhtesegïetedimmesne, vuarjasjimmieh tjuerieh tjaaleledh årrodh åvtelen nænnoestimmie dorjesåvva. Njoelkedasse aaj jeahta vuarjasjimmieh baajnehtimmijste edtjieh vitenskapeles jïh aerpievuekien daajroen mietie årrodh.

Daate prinsihpe lea eatnemegellievoetelaaken mietie § 8, v. § 7, guktie daate lea faamosne byögkeles byjjesfaamosne reeremisnie eekeste. Edtja salkehtimmiej sisvegem jïh låhkoem salkehtimmijste dan sjyöhtehke soejkesjasse sjïehtedidh, jïh sjïehteles årrodh dejtie sjæjsjalimmide mah vaaltasuvvieh, v. mieriedimmine konsekvensesalkehtimmiej bïjre § voestes lïhtse minngemes punktume.

Soejkesjebïhkedassen 3. tsiehkie bokstaave b prinsihpem gorrede mij jeahta edtja tjirkijigujmie saemien ïedtji åvteste rååresjidh soejkesjeprogrammen, salkehtimmieprogrammen, soejkesjeraeriestimmien jïh sjæjsjalimmiej bïjre. Rååresjimmiedïedte maahta faamosne årrodh dovne Saemiedægkan jïh jeatjah saemien ïedtjeladtjide. Rååresjimmiedïedte sæjhta aajfaamosne årrodh saemien reakta-aajhteridie mah leah mijjen kraannalaanti reeremen nuelesne, jïh dejpeli åtnoen gaavhtan sijjen barkojne dejnie dajvine gïehtelieh mah leah soejkesjebïhkedassen geograafeles barkoedajven nuelesne. Dagkeres rååresjimmiedïedte lea ILO 169 mietie, joekoen artihkele 6, EN:n aalkoeåålmegebæjhkoehtim- mie artihkele 19 jïh SP 27. Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea aadtjen govlehtimmesne åtneme laakeraeriestimmiem rååresjimmiej bïjre, jïh bïhkedasseraeriestimmiem rååresjimmiedïedten bïjre fylhkentjïeltide jïh tjïeltide. Vuesiehtibie dan åvteste daejtie tjaatsegidie juktie lïhkebe gïehtjedh guktie edtja rååresjimmide tjïrrehtidh.

Mïerhkesjimmesne soejkesje- jïh bigkemelaakese § 5-1 tjåådtje dåehkieh saemien årroejijstie aktem sjïere dïedtem utnieh meatan årrodh jïh daate lea ILO-konvensjovnen mietie 169. Guktie edtja meatan årrodh ILO konvensjovnen 169 mietie, lea rååresjimmiej tjïrrh.

Rååresjimmiedïedte lea almetjereaktan jïh dan bijjielisnie neebneme laakeraeriestimmien mietie, jïh lea dan åvteste laakevihtiestimmie sïejhme reakteste. Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh gaajhkh rååresjimmieh edtjieh dej mieriej mietie årrodh mejtie reeremelaake jïh salkehtimmiebïhkedasse biejieh. Doh raeriestimmieh jïh vuekieh mejtie digkede leah dan åvteste govlehtimmesne orreme rååresjimmiej åvteli. Rååresjimmieh leah dan åvteste akte lissiehtasse jïh ij mij akt mij sleajhta doh jeatjah demokrateles sjæjsjalimmieprosessh. Involveereme, rååresjimmie jïh meatanårrome byöroeh sjugniehtovvedh dan varke gåarede prosessine.

Soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 5-4 Saemiedigkien lea nyöjhkemefaamoe. Daate nyöjhkemefaamoe gorrede Saemiedigkie lea meatan soejkesjesjæjsjalimmine mah leah akteraeresne rååresjimmiej åejviebiehkiejgujmie. Rååresjimmiedïedte tjïelten soejkesjegïetedimmesne ij leah dan åvteste faamosne Saemiedigkien vööste. Staateles areaalesoejkesjinie soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 6-3 ij leah nuepie nyöjhkemigujmie båetedh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 5-4. Daagkeri veajkoej staaten rååresjimmiedïedte Saemiedigkine sæjhta faamosne årrodh.

Soejkesjebïhkedassen 3.tsiehkie bokstaave c prinsihpem gorrede mij jeahta edtja doh ellies baajnehtimmieh aarebi jïh soejkesjamme råajvarimmijste aktene åtnoedajvesne vuarjasjidh gaajhkine aamhtesinie soejkesje- jïh bigkeme- laaken mietie, jïh mieriedimmien mietie konse- kvensesalkehtimmiej bïjre. Daate joekoen vihkele dan åvteste aktegsnænnoestimmieh mah oktegh eah leah dan stoerre, sijhtieh joekoen vihkele årrodh juktie nuepiem utnedh aerpievuekien åtnoem eatnemevåaroemistie nuhtjedh jïh jåerhkedh. Mïerhkesjimmien mietie soejkesje- jïh bigkemelaakese § 3-1 aaj tjåådtje desnie gusnie lea båatsoen ïedtji bïjre edtja dejtie tjåenghkies baajnehtimmijste soejkesjijstie jïh råajvarimmijste fïereguhtene båatsoesïjtesne vuarjasjidh. Daate aaj konsekvensesalkehtimmiej mieriedimmien mietie § 21 gåalmede lïhtse (KS-mieriedimmie). KS-mieriedimmesne edtja dagkerh tjåenghkies konsekvensh vuarjasjidh gaajhkide byjresidie jïh seabradahketeemide. Vaallah SP 27. artihkelen mietie dagkerh summekonsekvensevuarjasjimmieh leah gaertjiedamme akten eksklusijve jïh kultuvrespesifigke saemien åtnose goh båatsoe. Tjuara dan åvteste daejtie vuarjasjimmide aaj darjodh jeatjah aerpievuekien åtnose eatnemevåaroemistie, v. almetjereaktalaakine §§ 2-3.

Soejkesjebïhkedassen 3.tsiehkie  bokstaave d jeahta, edtja dåvvoje råajvarimmieh vuarjasjidh desnie gusnie gåarede, juktie ovlahkoes effekth aerpievuekien åtnose eatnemevåaroemistie vuastalidh. Dagkerh dåvvoje råajvarimmieh tjuerieh tjïelke jïh nuekie effektem utnedh ihke dah edtjieh funksjovnem utnedh. Tjuara dagkerh råajvarimmieh vuarjasjidh dej saemien ïedtjeladtjigujmie ektine mej bïjre lea. Ij leah nuekie soejkesjefaamoe oktegh eaktoeh vihtiestieh dåvvoje råajvarimmiej bïjre, jïh destie nænnoestimmiem jååhkesjidh bielelen rïektesisnie daejredh mejtie råajvarimmieh sijhtieh vaajteles effektem utnedh. Seammalaakan edtja nuepide vuarjasjidh juktie eaktoeh vihtiestidh dåvvomen, restitusjovnen jïh bååstedesertemen bïjre areaalijste jïh vierhtijste mænngan råajvarimmie lea gaervies. Daate EN:n bæjhkoehtimmien mietie aalkoeåålmegi reaktaj bïjre artihkele 28. Artihkele 28 åeliedimmiem buakta dåvvomen, restitusjovnen jïh bååstedesertemen bïjre laantedajvijste, territovrijijste jïh vierhtijste mejtie aalkoeåålmegh aerpievuekien mietie leah eekeme jallh nuhtjeme jallh gusnie jeatjahlaakan orreme, jïh mah leah dejstie vaaltasovveme såemieslaakan, bielelen dah sijjen frijje jïh beavneme åvtelhbodti jååhkesjimmiem vadteme. Jillemesreakta aaj dagkeres dåvvomedïedtem tseegkie ILO-konvensjovnesne nr. 169 artihkele 14 (1), v. HR-2018-456-P (Nesseby) boelhke 173.

Soejkesjebïhkedassen 3. tsiehkie bokstaave e prinsihpem gorrede mij jeahta edtja joekoen eatnemevåaromem saemien kultuvrese jv. krööhkestidh. Aaj daate lea krïevenasse SP 27 mietie. Dagkerh njoelkedassh leah aaj meatan vaaltasovveme byjrese- jïh vierhtielaaki sïjse, goh eatnemegellievoetelaake (§ 14), mineraalelaake (§ 17), mearoevierhtielaake (§ 7 bokstaave g) jïh mearoeenergijelaake (§ 1-5). Daate sæjhta jiehtedh eatnemevåaromem krööhkestidh ij leah ajve meatan goh akte tsiehkie seammalaakan goh gellie jeatjah. Jis råajvarimmie aerpievuekien saemien eatnemeåtnoem tjarke gaertjede, dellie ij edtjh jeatjah ïedtjh vielie krööhkestidh.

Soejkesjebïhkedassen bokstaave f prinsihpem gorrede mij jeahta akten tjåenghkies vuarjasjimmien mietie ij maehtieh dagkeres skilkehtassem eatnemevåaroemisnie luhpiedidh mij saemien kultuvrem, jielemem jallh siebriedahkejieledem nyöjhkoe jallh mïedtele. Daate akte eevre vihties raaste maam maahta luhpiedidh SP 27:n mietie. Jis skilkehtasse illedahkine åtna akte saemien aerpievuekien jielemebarkije ij vielie maehtieh dïenestem åadtjodh sov åtnoen tjïrrh eatnemevåaroemistie dajvesne, ij maehtieh råajvarimmiem luhpiedidh (HR-2017-2428-A boelhke 71, 87, 94; NBS 2007:13 Den nye sameretten s. 203; Geir Ulfstein 2013). Sisvege dennie tjåenghkies vuarjasjimmesne lea doh tsiehkieh mah leah soejkesjebïhkedassen 4. tsiehkien mietie bokstaave a-e. Desnie gusnie saemien kultuvre gïeline, seabradahkejieliedinie jïh jielemebarkojne joe leah tjarke deadtoven nuelesne, daate aaj sæjhta vihkeles faktovrine årrodh dennie tjåenghkies vuarjasjimmesne.

Soejkesjebïhkedassen 3. tsiehkie bokstaave g tjïerteste saamastallije guejmieh maehtieh åadtjodh saemien tjaaleldh jïh njaalmeldh nuhtjedh. Tjïelten, regijonaale jïh staateles orgaanide saemien gïelen reeremedajvesne daate faamosne saemielaaken mietie §§ 3-2 jïh 3-3. Gïelereeremedajven ålkolen ij leah akte ryöktesth reakta saemien nuhtjedh byögkeles orgaanigujmie. Læjhkan vihkele daase sjïehteladtedh jis edtja maehtedh eensilaakan aamhtesen bïjre bievnedh, jïh jis rååresjimmieh edtjieh vaajteles effektem utnedh.

4. tsiehkie Vihkeles krööhkestidh juktie jielieminie gïehtelidh

Soejkesjebïhkedassen 4.tsiehkie bokstaave a tjïelkeste mah baajnehtimmieh mejtie edtja båatsose vuarjasjidh gosse åtnoe miehtjiesdajveste jorkese.

Areaale- jïh eatnemevåarome lea båatsoen vihkielommes vierhtie. Dïhte eevre daerpies båatsose goh jieleme jïh kultuvre. Byögkeles åejvieladtjh jïh jeatjah reakta-aajhterh dan åvteste båatsojne ektine jïjtjh dïedtem utnieh båatsoen areaalide gorredidh. Daate aaj båatsoelaaken mietie § 1. Båatsoen gïehtelimmien gaavhtan dïhte joekoen jearohke areaalijste, naakede mij lea marginaale gåatomedajvi gaavhtan, jïh bovtse ovmessie gåatomedajvh jïh juhtemegeajnoeh dej gaskem daarpesje.

Soejkesjegïetedimmesne edtja baajnehtimmide båatsoen areaale- jïh vierhtievåaroemasse vuarjasjidh. Tjuara dan åvteste konsekvenside vuarjasjidh dejtie ovmessie öörnemejïh reaktanjieptjide båatsosne. Daate daerpies dan åvteste skilkehtassh mah konsekvensine utnieh akte båatsoeburrie ij vielie maehtieh båatsojne gïehtelidh jïh dïenestem destie åadtjodh sov sïjtesne jïh båatsoesïjtesne, eah maehtieh luhpiem åadtjodh, v. soejkesjebïhkedassine 3. tsiehkie bokstaave f.

Saemiedigkien akte ållesth dïedte båatsoen våaromem gorredidh jïh dan åvteste aaj nyöjhkemenuepiem soejkesjinie åtna mah stoerre effekth båatsose utnieh. Båatsoereereme Fylhkenålman luvnie lea staaten åejvieladtje båatsoe-aamhtesinie, jïh dan åvteste ij leah tjirkijinie båatsoen åvteste soejkesje-aamhtesinie. Saemiedigkie goh almetjeveeljeme orgaane lea tjirkijinie saemien åålmegen åvteste, men ij leah tjirkijinie fïereguhten saemien reakta-aajhteren åvteste. Båatsoe sïjteståvrojne jallh sïjtine dan åvteste krïevenassem åtna tjirkijinie årrodh jïjtse åvteste soejkesjebarkosne, v. soejkesjebïhkedassine 3. tsiehkie bokstaave b. Fylhkenålma, goh Saemiedigkie, nyöjhkemenuepiem åtna vaarjelimmien åvteste båatsoen areaale- jïh vierhtievåaroemistie. Jalhts Saemiedigkie jïh Fylhkenålma sijhtieh gyhtjelassem nyöjhkemi bïjre joekehtslaakan vuarjasjidh ij dïhte sïjhth baajnehtidh mejtie maehtieh nyöjhkemem buektedh, men sæjhta meatan årrodh goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste maam departemeente tjuara aamhtesisnie darjodh gosse dïhte edtja sjæjsjalimmiem aamhtesisnie vaeltedh.

Soejkesjebïhkedassen 4.tsiehkien mietie bokstaave a tjåådtje edtja dovne doh voenges jïh regijonaale baajnehtimmieh jarkelamme åtnoste vuarjasjidh, daan nuelesne tjijteme-effekth.

Skilkehtassh maehtieh ryöktesth konsekvensh areaalevåaroemasse utnedh, men båatsoen gïehtelimmievuekie suehpede-, gåatome jïh rahtjemedajvigujmie tjaangeldahkigujmie lea akte systeeme mij maahta gaarvanidh skilkehtassigujmie. Bovtsh eah sïjhth dajvine årrodh gusnie skilkehtassh jïh darjomh, mah sijhtieh bovtsen nuepieh gaertjiedidh stuerebe dajvh nuhtjedh goh ajve desnie gusnie dïhte fysiske skilkehtasse lea. Daate sæjhta jiehtedh dah ovryöktesth jïh regijonaale effekth daamtaj maehtieh unnemes seamma itjmies årrodh jarkelamme åtnosne miehtjiesdajveste, goh doh voenges jïh ryöktesth baajnehtimmieh. Dan åvteste vihkele abpe gïehtelimmiesysteemen baajnehtimmieh soejkesjinie jïh råajvarimmine vuarjasjidh.

Soejkesjebïhkedassen 4.tsiehkie bokstaave b båatsoelaaken nænnoestimmieh gorrede mah jiehtieh juhtemegeajnoeh eah maehtieh steegkesovvedh, v. båatsoelaakine § 22. Juhtemegeajnoen gamtoe kaarhtesne lea 1,5 km. Juhtemegeajnoe maahta jïjnjem jeerehtidh vearelden jïh daelhkien gaavhtan. Juhtemegeajnoe dan åvteste ajve åejvieotnjegem vuesehte, jïh dan åvteste tjuara aerviedidh juhteme dorjesåvva akten sagke gemtebe dajven bijjelen. Dej veajkoej båatsoe ij maehtieh frijjelaaken jïh bielelen heaptoe sov bovtsigujmie juhtedh aerpievuekien juhtemegeajnoen mietie, juhtemegeajnoe vuajnelge goh steegkeldh.

Daate sæjhta jiehtedh ij leah ajve dïhte steegkeldihkie geajnoe mij maahta njoelkedasseste feerhmesovvedh, men aaj gaertjiedimmieh jïh bigkeme geajnoen lïhke, jïh aaj sturremh goh bigkeme råajvarimmeste. Tjuara dam vuarjasjidh dennie konkreete tsiehkesne. Juhtemegeajnoeh aktem joekoen nænnoes vaarjelimmiem utnieh raaktan dan åvteste dah leah eevre daerpies jis edtja buektiehtidh bovtsigujmie gïehtelidh. Dan åvteste vihkele soejkesjh jïh råajvarimmieh tjïelkelaakan baajnehtimmide vuarjesje viertiestamme vaarjelimmine juhtemegeajnojste båatsoelaaken mietie § 22. Leessemesijjieh mah åtnasuvvieh gosse edtja bovtside foeresjidh aaj meatan ryöknesuvvieh juhtemegeajnojde.

Soejkesjebïhkedassen 4. tsiehkie bokstaave c lea areaali bïjre mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemasse jïh guktie råajvarimmieh mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemem baa- jnehtieh. Orre areaale-åtnose akten nautiske mïjlen gåajkoe maadthlinjan ålkolen, byöroe bïepmehtimmietseegkeldahkh, bïegke- jïh baaroefaamoebigkemem, deponeradimmiem mineraalegïehtelimmesne, petroleumsdarjomh skïhpevalkesinie, rööjre- jïh kabelebïejemem jïh vielie vuarjasjidh baajnehtimmiej vööste dejtie daaletje göölemesijjide jïh gårroedajvide. Daate njoelkedasse lea dan åvteste dan rïektes areaale-åtnoen bïjre mij maahta göölijidie heerredidh jåerhkedh gööledh daejnie dajvine. Byöroe joekoen baajnehtimmide dagkeres jarkelamme areaaleåtnoste vuarjasjidh nuepien vööste areaalide voenges nuhtjedh jïh årromedajvine nuhtjedh, jïh man vihkele daah areaalh leah saemien kultuvrese. Akvakultuvrelaaken mietie edtja areaale-ïedtjide veelelaakan vuarjasjidh gosse edtja sijjieh gaavnedh akvakultuvrese, jïh gaskem jeatjah edtja joekoen jeatjah areaaleïedtjh krööhkestidh, v. §§ 6 jïh 16. Mieriedimmesne luhpien bïjre akvakultuvrese jeatjah aarhtijste goh loese, dååpmehke jïh regnbuedååpmehke tjåådtje § 7 voestes lïhtse bokstaave a mubpene punktumesne: «Lokaliteeth doerskese eah edtjh gedtie doersken gårroedajvide tseegkesovvedh». Daate lea seamma tsiehkie mij daennie soejkesjebïhkedassesne tjåådtje. Juktie gårroedajvide tjïelkestehtedh sæjhta vihkele årrodh aerpievuekien daajroem dan bïjre reebledh.

4. tsiehkie bokstaave c lea aaj effekti bïjre råajvarimmijste mejtie maahta lissieeffektine åadtjodh råajvarimmeste mearosne. Daate råajvarimmiej bïjre mah maehtieh dearjoedehtedh, jïengen straejmieh, tjaetsiepleentegem jïh temperatuvrem fjovline jarkelidh. Daate maahta gaskem jeatjah årrodh petroleumdarjomh, bïepmehtimmietseegkeldahkh, fjovledeponeereme jallh tjaetsiereguleradimmieh, man åvteste gueliej gåatome- jïh gårroetsiehkieh jorkesieh, sturrelgieh jallh beajstenieh. Gosse dagkerh råajvarimmieh göölemem aktene geograafeles dajvesne gaertjiedieh mejnie åajvahkommes daan dajven årrojh leah gïehtelamme, ij byörh dagkerh råajvarimmieh luhpiedidh. Daate aaj Jïllemesreaktan dåapmoen mietie Kåfjovle-aamhtesisnie (Rt. 1985 s. 247) gusnie Jillemesreakta vïenhti akte tjaetsiereguleradimmie mij lij vielie jïengem fjovlesne vadteme, maaksoedïedtem vedti teehpeme göölemen åvteste 50 fjovlegöölijidie mah hïejmegööleminie gïehtelin Kåfjovlesne. Fåantoe lij fjovlegööliji åtnoe lij dan sjïere orreme guktie gåaradi dam eksklusijve gåhtjodh, jïh ålkoelistie lij vuajnalgamme goh åtnoe aktede reakteste.

4. tsiehkie bokstaave c aaj våaroemasse beaja faatoes daajroe ij maehtieh tjïelkestimmine åtnasovvedh juktie råajvarimmiem tjïrrehtidh.

Seamma prinsihpe aaj eatnemegellievoetelaaken mietie § 9.

Soejkesjebïhkedassen 4. tsiehkie bokstaave d prinsihpem gorrede mij jeahta edtja eatnemevåaromem aerpievuekien åtnose miehtjiesda- jveste gorredidh, goh vijreme, bivteme, gööleme, tjöönghkeme, möörjeme jïh ïebnh vytnesjæmman vaeltedh. Ij gåaredh gaajhkesåarhts nuhtemem neebnedh orrestimmeles vierhtijste miehtjiedajvesne, jïh maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan årrodh burhviem tjöönghkedh båatsosne gusnie dïhte luhpie, v båatsoelaakine § 64. Båatsoelaaken mietie § 26 dellie dïhte guhte reaktam åtna bovtsigujmie gïehtelidh aaj reaktam utnieh vijredh, bivtedh jïh gööledh staatealmenningesne, ij sjïere matrikuleereme staateeekesne jïh Finnmarhkeeeken dajvesne dan båatsoesïjten sisnjelen gusnie bovtsigujmie gïeh- tele. Aaj privaate eekeme dajvesne båatsoeburrieh maehtieh reaktam utnedh vijredh, bivtedh jïh gööledh provhken jallh dejpeli åtnoen mietie, v. båatsoelaakine § 4.

Almetjh jïh dåehkieh almetjijstie mah eah ektiedimmiem båatsose utnieh aaj maehtieh reaktam orrestimmeles vierhtieh nuhtedh provhken jïh dejpeli åtnoen mietie. 4. tsiehkie bokstaave d vihteste aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej åtnoe eatnemevåaroemistie goh vijreme, bivteme, laadtegetjöönghkeme jïh vielie, maehtieh joekoen vihkele årrodh juktie saemien kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh. Daate tsiehkie soejkesjebïhkedimmesne sjïehteladta soejkesjefaamoe tjuara areaalh dïsse gorredidh. Rååresjimmiej jïh åtnoen tjïrrh aerpievuekien daajroste byöroe joekoen vihkeles dajvh dagkeres vierhtienuhtemasse soejkesjimmesne gorredidh. Sæjhta vuesiehtimmien gaavhtan nuepie årrodh krööhkemesonah vihtiestidh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie § 11-8 gïjrevïjremasse tjååtselidie, rïeksegidie, jaevriegöölemasse viermine, vihkeles laadthbïekeridie jïh vielie.

Soejkesjebïhkedassen 4.tsiehkie bokstaave e jeahta soejkesjimmesne edtja pryövedh kontinuiteetem jïh åtnoem fealadimmieåeride gorredidh mah leah ektiedamme aerpievuekien miehtjiesåtnose. Juktie aerpievuekien åtnoem jïh daajroem daan åtnoen bïjre tjåadtjoehtidh dellie eevre daerpies praktihkeles baahtseme miehtjiesdajvevierhtide jåarhka, v. konvensjovnine biologeles gellievoeten bïjre art. 8j jïh 10 (c) jïh eatnemegellievoetelaaken § 1. Aerpievuekien åtnoe ij leah statiske åtnoe. Dovne daajroe åtnoen bïjre jïh jïjtje praksise leah dynamihkeles jïh evtiedimmesne, baajnehtamme eatnamistie jïh byjreskijstie. Åadtjodh jåerhkedh fealadimmiegeajnojde nuhtjedh vijremisnie, bivtiemisnie jïh tjöönghkemisnie lea dan åvteste vihkele voenges årroejidie. Jarkelamme åtnoe mij almetjidie hööptie fealadimmiegeajnojde nuhtjedh sæjhta aerpievuekien åtnoem eatnemevåaroemistie gaertjiedidh. Åtnoe fealadimmiegeajnojste tjuara læjhkan vaarjelimmien mietie årrodh dehtie biologeles, eatnemen bïjre jïh geologeles gellievoeteste, v. njoelkedassine § 7 bokstaave a. Dan åvteste daerpies dam voenges jïh aerpievuekien åtnoem fealadimmiegeajnojste gorredidh.

4. tsiehkie bokstaave f lea vaarjelimmien bïjre ïentjijste jïh dajvijste mejtie maahta sjïdtedehtedh mij jåartalaaken § 9 mietie. Gosse vuarjesje mejtie edtja jåartalaaken nænnoestimmiem hiejhtedh gusnie tjåådtje ïentje ij tjoerh mïsse akt åtnasovvedh mij ij leah jåartaburrieproduksjovne, tjuara tjåenghkies vuarjasjimmiem darjodh gusnie aerpievuekien saemien jielemebarkoem krööhkeste 3. bïhkedimmiemierien mietie bokstaave a – f.

Soejkesjebïhkedasse 4. tsiehkie mubpie lïhtse jeahta, tjuara areaalesoejkesji baajnehtimmieh aktegsalmetjidie jïh dåehkide almetjijstie vuarjasjidh mah ellies, såemiesmearan jallh kombinasjovni tjïrrh miehtjiesdajveåtnoste jïh jielemegeajnojste sijjen jieliemassem eatnemevåaroemistie utnieh. Njoelkedasse tjïelkeste dovne aktegsalmetjh jïh dåehkieh almetjijstie mah orrestimmeles vierhtieh nuhtieh, jïh mejtie tjuara areaalh daan nuhtemasse gorredidh.

Seammalaakan Finnmarhkelaaken mietie § 24 gusnie tjåådtje tjïelte maahta sjïere reaktam vedtedh orrestimmeles vierhtieh nuhtedh vihties dajvine, mejtie aerpievuekien mietie nuhtjeme.

Ij leah naan krïevenasse daate nuhteme tjuara jielemebarkojne vihties sïjsebaalhkine årrodh. Nuhteme maahta maaje jeatjah gïehtelimmie årrodh mij våaroeminie sjædta jieliemassese. Daamtaj dagkeres nuhteme sæjhta gïehtelimmie årrodh mij dåarjoem vadta gåetieguntien ekonomijese, jïh naemhtie aaj daerpiesvoetem gaertjiedidh baalhkabarkose jallh -gïehtelæmman.

5. tsiehkie Vihkeles krööhkestidh kultuvrese jïh seabradahkejieliedasse

Soejkesjimmie jïh nænnoestimmie edtjieh dan monnehke åtnoem vedtedh goh gåarede jïh dan tjïrrh eatnemem gorredidh goh våarome kultuvrese, jielemebarkose jïh seabradahkejie- liedasse, mij aaj lea eatnemegellievoetelaaken mietie § 1. Doh krööhkemh jïh baajnehtimmieh mejtie soejkesjebïhkedassen mietie tjuara saemien kultuvrese sïejhmelaakan jïh saemien seabradahkejieliedasse gorredidh, lea eatnemen monnehkevoete, sosiokulturelle tsiehkieh, maanaj byjjenimmiebyjresh jïh kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh.

Soejkesjebïhkedassen 5. tsiehkien mietie bokstaave a soejkesjh byöroeh nuepiem vedtedh eatnemem monnehkelaakan nuhtjedh jïh vaarjelidh goh våarome saemien kultuvrese. Daate sæjhta jiehtedh edtja vuarjasjidh mejtie baajnehtimmie soejkesjijstie gorrede daanbeajjetje saemien kultuvre jïh seabradahkh sijjen daerpiesvoeth åadtjoeh, bielelen nuepide båetijen aejkien saemien seabradahkide giehpiedidh. Jis ij eatnemen biologeles gellievoetem, eatnemen geologeles gellievoetem jïh ekologeles prosessh vaarjelh, dellie våarome saemien kultuvrese sæjhta geahpanidh. Numhtie aaj eatnemegellievoetelaaken mietie §§ 1 jïh 4. Edtja dan åvteste baajnehtimmide jarkelamme åtnoste biologeles gellievoetesne, eatnemen bïjre geologeles gellievoetesne jïh ekologeles prosessine vuarjasjidh.

Soejkesjebïhkedassen 5. tsiehkien mietie bokstaave b, tjuara effektide sosiokulturelle tsiehkine vuarjasjidh. Edtja aaj vuarjasjidh mah konsekvensh soejkesjh saemien gielese utnieh, jïh konsekvenside krööhkestidh. Maahta aerviedidh råajvarimmieh maehtieh viehkine sjïdtedh guktie vielie saemiengïeleldh maahtoe sjædta, jallh saemien gïeletsiehkie gorresåvva. Tsiehkieh gusnie saemien kultuvre lea deadtoven nuelesne jïh gïele lea viesjies, maehtieh aaj fåantojne årrodh man åvteste akte råajvarimmie eatnemevåaroemisnie, mij aerpievuekien saemien åtnoem gaertjede desnie gusnie saemien gïele åtnasåvva, gïelem enn viesjiehtåbpoe dorje.

Sosijaale praksise jïh sertiestimmie aerpievuekien daajroste leah vihkeles elemeenth kultuvrese.

Jis juhteme jallh barkoevuelkeme ij integreeremen tjïrrh sjugniehtovvh dan voenges saemien kulturelle ektievoeten sïjse, daate maahta osijaale praksish giehpiedidh mah jeatjah fåantoej gaavhtan viehkiehtieh saemien kultuvrem voengesne tjåadtjoehtidh. Jis edtja dagkeres integreeremem buektiehtidh saemien kultuvre tjuara maaje nænnoes årrodh jïh ij deadtoven nuelesne. Tjuara daejtie bielide soejkesjimmesne vuarjasjidh.

Soejkesjimmesne tjuara aaj baajnehtimmieh vuarjasjidh årromesijjide, voenges seabradahkide jïh boelvi ektiedæmman sijjide. Daamtaj maadtoejïh sijjieektiedimmie jïh juhtememöönsterh årromemöönsterem hammoedieh. Aaj daan biejjien maadtoeladtjh baajnehtieh gusnie saemieh årroeh, jïh gïejh maadtoeladtjijstie maehtieh dan åvteste våajnoes årrodh dennie bigkeme eatnamisnie. Gïejh mah vuesiehtieh maadtoeladtjh leah desnie barkeme jïh hööltestamme aaj ektiedimmiem sijjide sjugniedieh daan biejjien. Gosse årromesijjijste jåhta, maadtoeladtjh eah seamma ektiedimmiefåantojne sjïdth akten sæjjan. Gaertene, gåetieh jïh eatneme maaje seamma vihkele sjidtieh. Dagkeres ektiedimmie dan åvteste vihkeles fåantoe jeenjesidie sjædta juktie maadtoeladtji aarebi årromesijjiem jallh årromegåetiem utniehtidh, jïh dejtie hæhtjojne jïh astoeaejkien dajvine nuhtjedh. Dagkeres åtnoe aaj maahta vuesiehtidh dah leah sijjide årromesijjine jeatjahtahteme jïh orrestamme, mah jaepieboelhki åtnasuvvieh, jïh mejtie leah daajbaaletje jieledevuekide jïh gïehtelæmman sjïehtedamme mij dïenestem vadta. Daate ektiedimmiem åtnose årromesijjeste jïh eatnamistie vadta. Tjuara dagkerh krööhkemh vuarjasjidh. Byöroe dam krööhkestidh gosse soejkesjenænnoestimmieh jïh -njoelkedassh tjïeltesoejkesjen areaalebielesne bårrode årromesijjide LNFR-dajvine dorjesuvvieh. Daennie tsiehkesne aaj tjïerteste daate sæjhta faamosne årrodh mearoegaedtie- jïh fjovledajvine. Soejkesje- jïh bigkemelaakesne § 11-4, nr. 5 bokstaave b § 11-11 nuepie vadtasåvva aereaalem læjkodh bårrode årromegåetide, astoeaejkien gåetide jïh jiele- megåetide. Nænnoestimmie ij aajkojne utnieh luhpiedidh gåetieh jïh hæhtjoeh maehtieh vielie bårrode bigkesovvedh goh aarebi, jïh edtja ajve åtnasovvedh tjïelke bårrode bigkemasse LNFR- dajvesne. Nuepie gåetieh jïh hæhtjoeh bårrode bigkedh, mah eah vååjnh leah bieline laanteburreste jïh båatsoste, edtja stuvremedïrreginie åtnasovvedh aktegsaamhtesegïetedimmesne.

5. tsiehkie bokstaave c lïhkebe tjïelkestahta guktie soejkesjimmien tjïrrh maahta hijven byjjenimmie-byjresh maanide gorredidh, jïh dejtie nuepiem vedtedh saemien kultuvrem jïh identiteetem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh. Daate tsiehkie lissine båata dejtie staateles soejkesjenjoelkedasside juktie maanaj jïh noeri ïedtjh soejkesjimmesne nænnoestidh. Saemien maanah tjuerieh jearsoe jïh jïh hijven ålkoedajvh åadtjodh sijjen biejjieladtje darjoemidie voengesne. Stuerebe staarine jïh söökes sijjine maahta sjyöhtehke årrodh stååkedimmie- jïh gaavnedimmiesijjiejgujmie gusnie saemien maanah maehtieh gaavnedidh jïh ektesne årrodh. Aaj dajvine gusnie stoerre gåhkoeh maanaj gaskem, sæjhta vihkele årrodh råajvarimmiejgujmie mah nuepiem vedtieh ektesne stååkedidh jïh darjomigujmie gïehtelidh mejtie jïjtjh stuvrieh. Såemies voengine maanaj stååkedimmiesijjieh leah åtnosne orreme guhkiem, dagke boelvine. Sæjhta vihkele årrodh soejkesjimmie dam krööhkeste jïh håksa dagkerh dajvh utniehtidh, guktie maanah maehtieh desnie stååkedidh jïh darjomigujmie gïehtelidh. Byöroe stååkedimmie- jïh ålkoedajvh sjïehteladtedh jïh hammoedidh guktie maahta saemien kultuvrevæhtah damtijidh.

5. tsiehkie bokstaave c mubpie punktume tjïerteste soejkesjehammoedimmie byöroe gaskesenuepieh vuarjasjidh boelvi gaskemsh. Saemien kultuvresne sertiestimmie daajroste jïh aerpievuekijste daamtaj sjugniehtåvva gosse boelvh darjomigujmie ektesne gïehtelieh.

Soejkesjimmie byöroe sjïehteladtedh guktie daate maahta jåerhkedh. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gåabph maanagïerth jïh gåetieh båarasåbpoe almetjidie jallh voeresejarngide bïejesuvvieh, jïh guktie dovletje gïeji lïhke bïejesuvvieh, goh gööthsijjieh, bivtemesijjieh jïh åtnoedajvh goh göölemesijjieh jïh plearoeh.

Soejkesjebïhkedassen 5. tsiehkie bokstaave d, åejvienjoelkedassine åtna bigkeme orre hæhtjoedajvijste byöroe reguleeremesoejkesjen mietie dorjesovvedh. Infrastruktuvre goh geajnoe, tjaetsie, såelsie jïh straejmie mij leah sjyöhtehke dagkerh hæhtjoedajvide byöroe meatan årrodh reguleeremesoejkesjinie. Jis dagkerh infrastruktuvreråajvarimmieh båetieh mænngan lea reguleeremesoejkesjem nænnoestamme jïh hæhtjoedajvem tseegkeme, byöroe njoelkedassine utnedh råajvarimmieh ajve reguleeremejarkelimmien mænngan aelkieh jïh eah dispensasjovnen mænngan. Daate tsiehkie meatan vaaltasovveme ovmessie dajvi dååjrehtimmiej gaavhtan, gusnie joekoen geajnoeh hæhtjojde jïh hæhtjoedajvide leah dorjesovveme bielelen soejkesje, jïh gellien aejkien bielelen luhpiedimmie soejkesje- jïh bigkemelaaken nænnoestimmiej mietie. Akte dan tjåenghkies bigkeme goh gåarede sæjhta åtnoem miehtjiesdajvijste giehpiedidh, mejtie åtnoe lea vïedteldihkie båatsose, jåartabårran jallh vijremasse jïh bivtiemasse. Gosse gaajhkh stuerebe bigkemh tjïeltesoejkesjen areaalebielien tjïrrh stuvresuvvieh dellie dovne gamte meatanårrome, ellies vuarjasjimmieh jïh hijven veanhtadihksvoete gorresuvvieh.

Soejkesjebïhkedassen 5. tsiehkie bokstaave e vuesehte soejkesjimmie saemien sijjieh krööhkeste mah sjïere kultuvrehistovrijes ulmiem utnieh dovne sijjen kultuvrehistovrijes aarvoen gaavhtan, men aaj åtnoeaarvoen gaavhtan daan biejjien, jïh båetijen aejkien boelvi gaavhtan. Kultuvremojhteselaaken mietie § 3 tjååd- tje ij edtjh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah ovsjïehteles sijhtieh vaarjelamme kultuvremojhtesem skeemmedh kultuvremojhteselaaken mietie § 4. Edtja seammalaakan krööhkestidh guktie voenges årrojh vienhtieh ovmessie råajvarimmieh kultuvrehistovrijes vihkeles sijjieh baajnehtieh.

Jalhts akte råajvarimmie ij naan ryöktesth fysiske skilkehtassh sijjesne darjoeh, effekte destie sæjhta skeemmije vååjnedh kultuvremojhtesinie.