Don leat dáppe:

Ođđasat

– Stuorra dárbu áŋgiruššat sámi digitála fálaldagain

Sámi servodagas lea stuorra dárbu oažžut eanet digitaliserendoaibmabijuid ja -áŋgiruššamiid. – Sámi perspektiiva ferte árrat mielde buot digitaliserenbargguide maid iešguđege instánssat dahket, oaivvilda sámediggeráđđi Henrik Olsen (NSR).

Duođalaš bivdoearredilli mearrasámi guolástusas

Stuorradikki Bearráigeahččan- ja konstitušuvdnakomitea doalai duorastaga golggotmánu 8. b. gulaskuddama riddo- ja áhpebivddu bivdoearrevuogádaga birra maid Riikarevišuvdna lea iskan. Sámediggi searvvai gulaskuddamii.

Sámedikki bušeahttadárbu čájeha mo sámi servodat lea bázahallan

Sámedikki dievasčoahkkin galgá golggotmánus gieđahallat ášši Sámedikki 2022 bušeahttadárbbu birra. Sámi servodat dárbaša stuorát juolludemiid ja diehttevašvuođa vai oččošii seamma ovdáneami go servodagas muđui, oaivvilda Sámediggeráđđi.

– Ii leat sadji hukset bieggafámu boazodoalloorohagaide

Sámediggeráđđi ii doarjjo eanet bieggaindustriijahuksemiid boazodoalloorohagaide.  
– Bieggafápmohuksen fárrolaga eará infrastrukturhuksemiin ja maiddái stáhta boraspirepolitihkka, leat stuorra noađđin guoskevaš boazodollui, oaivvilda sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR).

– Govttolaččat duhtavaš 26,3 miljon ru lasáhusain

Ráđđehus ovddidii odne stáhtabušeahta 2021 evttohusa. Sámediggeráđđi Henrik Olsen (NSR) lea duhtavaš ráđđehusa evttohusain. – Dán jagi stáhtabušeahtas oaidnit duohta loktema sámi áŋgiruššansurggiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen (NSR).

Sámegielaid suodjaleapmi boahtteáiggi giellan

Sámediggi áigu meannudit dievasčoahkkinášši Sámedikki raporttaid birra Eurohpalaš soahpamuššii regiovdna dahje minoritehta giellan ja Eurohpáráđi rámmakonvenšuvdnii nationála minoritehtaid suodjaleami birra. Norga raportere sihke minoritehtagiellasoahpamuššii ja rámmakonvenšuvdnii.

Direktevra Sámi Giellagáldui

Sámi Giellagáldu lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid oktasaš davviriikalaš fágaorgána sámi giellaáššiin. Sámi Giellagáldu ulbmilin lea suodjalit, gáhttet ja ovddidit kulturárbbi nugo sámi čállingielaid ja hállangielaid. Formálalaččat lea Sámi Gielddagáldus oktavuohta Sámediggái Norgga bealde, ja dan jođiha stivra mas golmma sámedikkis lea ovtta mađe ovddastus.

Sámi Giellagáldu lea doaibman Sámi Parlamentaralaš Ráđi vuollásažžan 2013 rájes ja dál ohcat direktevrra ásahit, jođihit, nannet ja viidáset ovddidit Sámi Giellagáldu.

Searvvatgo don dása? Ohcanáigemearri: Skábmamánu 1. beaivvi 2020.

 

Mange nye samiske bygningsvernprosjekter i 2020 - nå er det tid for å søke tilskudd for 2021

Freda samiske bygninger er en viktig del av den samiske kulturarven. I dag er det registrert omkring 900 freda samiske bygninger over et stort geografisk område fra Røros til Varanger. Bygningene er handfaste spor etter samisk bosetting og levd liv, næringer og handverksteknikker. Takket være eiernes omsorg for bygningene sine opp gjennom tidene, kan vi fortsatt oppleve et mangfold av samiske bygninger.

 

Støtte til etablering av kombinasjonsnæringsvirksomhet i sørsamisk område

Sametingsrådet har innvilget kr. 66 000,- i tilskudd til Appfjell Sijte i Grane kommune i sørsamisk område.

Luossabivdu lea sámi kultuvrra deaŧalaš oassi

Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa luosa birra Sámedikki dievasčoahkkimii golggotmánus. – Sámediggi áigu dál vuosttaš gearddi digaštallat čilgehusa luossabivddu birra jogain ja mearas, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR).